Hiljuti avastatud eksoplaneet tiirleb oma tähe ümber tagurpidi
Planeet nimega GJ 3090 b tiirleb ümber oma tähe vastupidises suunas, olles nii-öelda tagurpidi orbiidil, osutab rahvusvaheline uuring.
Kujutlege, et panete karusselli pöörlema ja kõik sellel olijad liiguvad ühes suunas. Äkitselt märkate aga üht sõitjat, kes kihutab teistele vastu. Kosmoses on asjad sageli sarnaselt korraldatud: planeedid tiirlevad ümber oma tähe samas suunas, nagu täht ise pöörleb.
Nüüd aga leidsid teadlased esimese planeedi, mis tiirleb ümber jaheda punase kääbustähe vastupidises suunas, olles nii-öelda tagurpidi orbiidil. Planeet kannab nime GJ 3090 b ja selle raadius on Maa omast pisut enam kui kaks korda suurem.
Sellisele järeldusele jõudis Šveitsi, Ühendkuningriigi, Kanada ja mitme teise riigi teadlastest koosnev rahvusvaheline töörühm. Nad uurisid tähesüsteemi Tšiilis asuvate võimsate spektrograafide abil. Uurijad analüüsisid täpselt, kuidas planeedi liikumine varjutab tähe pinda: see võimaldas neil välja arvutada taevakeha orbiidi kaldenurga.
Selgus, et planeedi orbiidi kolmemõõtmeline kaldenurk tähe pöörlemistelje suhtes on lausa 136 kraadi. See teeb sellest ühe kõige tugevamini viltu vajunud orbiidiga planeedi, mis praeguseks avastatud. Tähelepanuväärne on seegi, et tegu on mitme planeediga süsteemiga, kus lisaks esimesele tiirleb veel vähemalt üks kindel ja teine võimalik planeet.
Sarnaseid tugeva kaldega orbiite on leitud varemgi. Küll aga on sellistel puhkudel süsteemis alati leidunud mõni massiivne hiidplaneet või naabertäht, mis on oma tugeva gravitatsiooniga väiksemate taevakehade liikumise sassi löönud.
Kuidas see võimalik on, arvestades, et uuritud süsteemis ei leitud märke ühestki hiiglaslikust planeedist ega lähedasest naabertähest? Tuleb välja, et planeet juba sündiski tõenäoliselt viltusel orbiidil.
Teisisõnu tuleb leiu mõistmiseks vaadata kaugesse minevikku. Pärast algse tähesüsteemi moodustumist võis noor täht koguda ümbritsevast kosmosest uut gaasi ja tolmu: see moodustas tähe pöörlemise suhtes teise, tugevas kaldes oleva materjaliketta. Tekkinud uues pilves rändasidki planeedid oma praegustele kohtadele, kus need on säilitanud oma ebatavalise suuna tänapäevani.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Astronomy & Astrophysics.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik


















