Kuiperi vöö vee hapnik on raske

Vett leidub Päikesesüsteemis laialdaselt. Nüüd selgub, et kaugetel Kuiperi vöö aladel leiduv vesi on eriline - selle vee hapnikuaatomid on raskemad kui tavalise vee hapnikuaatomid.
Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv sõõrikukujuline piirkond , kus tiirleb miljoneid jäiseid väikekehi. Need kehad on säilinud palju algsemas ja ürgsemas okekus kui Päikesele lähemad taevakehad. Teadlased on ammu kahtlustanud, et Kuyperi vöö veemolekulid sisaldavad niinimetatud raskeid hapniku aatomeid ehk niisuguseid isotoope, mille tuumas on tavapärase kaheksa neutroni asemel neutroneid üheksa või kümme. Otsene tõendus selle kahtluse kinnituseks on aga puudunud. Nüüd on rühm teadlasi saanud seda tõendust Maa atmosfääri jõudnud kosmilisest tolmust. NASA teadlane Lindsay Keller ja ta kolleegid analüüsisid 12 tolmukübet, mille nad leidsid stratosfäärilennukitega kogutud materjali seast. Nad kirjutavad ajakirjas Science Advances, et uurisid elektronmikroskoobi all kübemeisse jäänud kiirgusjälgi, imepisikesi kahjustusi, mille on kübemete kristallilisse struktuuri jätnud Päikeselt pärit energilised laetud osakesed, kui on kübemeid nende pikal kosmilisel teekonnal lauspommitanud.
Kahjustuste suur hulk ja kõrge tihedus osutasid, et tolmukübemed olid rännanud pikalt ja kaua ning pärinesid seega tõenäoliselt Päikesesüsteemi kaugematelt aladelt Kuiperi vöös. Keemiline analüüs ja isotoobimõõtmised näitasid, et kübemeis leidunud veemolekulid sisaldadasidki tõepoolest rohkesti hapniku raskemaid isotoope: isotoopide hapnik-18 ja hapnik-16 suhe oli neis umbes 15% kõrgem kui Maakera merevees keskmiselt.
Kui seni sai raskete hapniku isotoopidega vee mahuka reservi olemasolu Kuiperi vöös vaid mudelite põhjal aimata, siis nüüd on nende aimduste toeks saadud palju otsesemaid tõendeid.


















