Iidsed kütid kasutasid juba 125 000 aastat tagasi mürgiga relvaotsi
Kuna praegu laiutab Araabia poolsaarel hiiglaslik kõrb, on raske ette kujutada, et 125 000 aastat tagasi oli tegemist lopsaka loodusega elupaigaga, kus elanud muistsed kütid kasutasid keerukat jahitehnoloogiat, sealhulgas mürkotsaga relvi.
Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis Saudi Araabias kunagise Mundafani järve kaldalt leitud enam kui viit ja poolt tuhandet kivitööriista ning sadu loomakivistisi. Kivitööriistade uurimisel tulid ilmsiks üllatavad detailid. Mitmel relvaotsal oli selgeid löögikahjustusi ning varretamise jälgi, mis näitavad, et kivi kinnitati kindlalt puidust varre külge. Relvade pinnalt leiti lisaks loomarasvale ka mürgise taime Acokanthera schimperi biomarkereid.
Nende arenenud kivitööriistadega võidi küttida suurloomi, keda me seostame tänapäeval pigem Aafrika savannidega. Nimelt valitses tol ajal Araabias niiskem kliimaperiood ning nii elasid piirkonnas ka jõehobud, hiidpühvlid ja jaanalinnud. Lisaks jahipidamisele töötlesid asukad hoolega erinevaid taimi, et valmistada näiteks relvade sidumiseks vajalikke palmikiududest nööre.
Teadlased rõhutavad aga uuringu piiranguid. Nimelt pole endiselt järvekaldalt leitud ühtegi inimese fossiili, mistõttu ei saa praegu veel täiesti kindlalt öelda, milline inimliik need relvad tegelikult valmistas. Samuti selgitavad uurijad, et kuigi keemilised jäägid viitavad selgelt mürktaimede teadlikule kasutamisele, ei paljasta need täpset mürgiretsepti ega seda, kui kiiresti või tõhusalt see mürk suure saaklooma peal mõjus. Sellegipoolest kinnitavad leiud, et piirkonna salapärased asukad tundsid peensusteni kohalikku loodust ning kasutasid selle võimalusi väga nutikalt.
Uurijad kirjutavad oma avastustest ajakirjas Science.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Johannes Peetsalu


















