Kreeka kultuuriministeeriumi teatel koosneb rajatis kaheksast kiviringist, mida liigendavad ruume moodustavad seinad. Arheoloogid täheldasid, et hoone meenutab peaaegu labürinti, viidates mütoloogilise Kreeta kuninga Minose labürindile, kus elas inimsööjast koletis Minotaoros, vahendab LiveScience.

Varemed avastati Kreeta saare suurimast linnast, Irákleiost 51 kilomeetrit kagusuunas, Kastelli küla lähedalt. Avastuse tegid juhuslikult kohaliku lennujaama jaoks künka otsa radarisüsteemi paigaldavad ehitustöölised. Muistse ringikujulise hoone läbimõõt on ligikaudu 48 meetrit.

Kohapealt leitud loomade kondid annavad aimdust kunagi toimunud avalikest, riituslikest söömaaegadest, kus joodi palju veini ja toodi muidki ohvriande.

Väljakaevamiselt leitud keraamika põhjal oletavad teadlased, et hoone rajati millalgi 2000-1700 e.m.a Pronksiaegne Minose kultuur levis Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel hinnanguliselt aastatel 3650–1400 e.m.a. Tegu oli Euroopa ühe esimese arenenud kultuuriga ja nende kirja ei osata tänase päevani lugeda.

Minose kultuur kukkus pronksiaja lõpus kokku koos mitmete teiste Vahemere piirkonna kultuuridega. Miks see täpselt juhtus, pole teadlastele tänaseni selge. Küll aga seostatakse kollapsi kliimamuutusega, mille sunnil ründasid migreeruvad hõimud oma teele ettejäävaid paikseid tsivilisatsioone.

Minose kultuur taasavastati alles 20. sajandi alguses, suuresti tänu briti arheoloog Arthur Evansile. Minose kultuuri teatakse kõige paremini värvikireva Knossose palee järgi.