Norra kultuurimuuseumi teadlased leidsid kiviringidega tähistatud hauad möödunud aastal 80 kilomeetrit Oslost lõunas, Fredrikstadi linna lähedalt. Kokku kaevasid arheoloogid välja 41 ringikujulist kiviformatsiooni. Kiviringide läbimõõt on kuni kaks meetrit ja nende pealispind meenutab munakivisillutist. Mitmed ringid asetsevad ümber keskse suurema kivi, vahendab LiveScience.

Väljakaevamiste käigus tuli kiviringide alt lagedale põletatuid luid ja keraamikakilde. Lähemal uurimisel leidsid arheoloogid peaaegu kõigi kiviringide alt 800–200 aastat e.m.a surnud laste säilmeid. Paljud neist surid imikueas, teised aga kolme kuni kuue aasta vanusena.

Kuna matmispaika kasutati väga pika aja jooksul, ei saanud nad kindlasti kõik hukkuda ühe epideemia või loodusõnnetuse tõttu. Muuseumi teatel on taoline lastehaudade kogum Euroopas ainulaadne. Tollal oli väikelaste suremus arvatavasti väga kõrge, kuid midagi muud ei oska eksperdid laste haudade kohta praegu öelda.

Arheoloogid plaanivad ka analüüsida matmispaigalt leitud esemeid, mille hulka kuuluvad keraamikatükid ja tõenäoliselt metallist pross. Tundub, et kõik anumad polnud mõeldud põletatud luude hoidmiseks, sest mõned neist paigutati haudade vahele. Teadlased soovivad nüüd välja selgitada, mis anumate sees oli.

Matmispaik avastati puhtjuhuslikult, kui arheoloogid uurisid kiviringide läheduses paiknevat kiviaegset asulat. Põhjalas oli pronksi- ja rauaajal tavaks surnud põletada ning järelejäänud luud kas matta või laiali puistata. Põletuspaigad kaeti sageli kividega, mis laoti spiraalikujulises mustris.

Fredrikstadi matmispaik on teadlaste hinnangul ebatavaline paljuski ka selle pärast, et hauad on üksteisele väga lähedal. Matmispaiga ümbruses olevad toiduvalmistamisaugud ja lõkkekohad viitavad, et matuste ajal toimusid ka kogunemised ja riitused.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.