Tarto maa rahwa Näddali-Lehest pajatavad 52-osalise videosarja 11. osas Tartu ülikooli ajalooringi tudengid. Vaata varem ilmunud klippe ev100.err.

Lehte anti välja lõunaeesti murrakus. Väljaanne hakkas ilmuma iganädalaselt ja tegi seda kuni sama aasta detsembrini, kui see Venemaa keisririigi valitsuse nõudmisel keelustati. Seejuures konfiskeeriti ka kõik ajalehe ilmunud numbrid.

Ühtegi selget põhjust lehe sulgemiseks valitsus välja ei toonud. Selline käsk oli pigem ettevaatusabinõu, kuna kardeti, et eestikeelne ajaleht võib maarahva seas oma sõnumitega rahutust tekitada.

Kuigi Tartu keiserliku ülikooli rektor kirjutas keisrile isiklikult protestikirja, ei olnud sellest abi ning Tarto maa rahwa Näddali-Leht ei hakanud enam kunagi uuesti ilmuma.

Ilmunud lehenumbrite konfiskeerimise tõttu jäi väljaanne pikaks ajaks kadunuks, kuigi seda nii Eestist, Riiast kui ka Peterburist taga otsiti. Peidust tuli ajaleht välja alles 1995. aastal, kui eesti ajaloolane Tõnu Tannberg leidis kümme väljaande originaalnumbrit Peterburist Venemaa Riiklikust Ajalooarhiivist.

Tannberg leidis nii väljaande kaks esimest numbrit kui ka mitmeid hilisemaid, neist värskeim oli viinakuul ehk oktoobris ilmunud 33. number.

Nagu pealkirigi ütleb, oli lehe sihtgrupiks maarahvas – talupojad.

Lugemisoskus oli Eesti- ja Liivimaa kubermangus kõrgem kui mujal Keisririigi aladel, lugeda oskasid siin laias laastus pooled täiskasvanutest.

Ajalehe sisu panid kokku mitmed pastorid Liivimaa eri paigust ning lisaks sellele ühe pastori vend Philipp von Roth, kes töötas Võrus koolide inspektorina. Lehte trükiti Tartu ülikooli trükkal Michael Gerhard Grenziuse trükikojas ning seda tsenseeris ülikooli juurde loodud tsensuurikomitee. Komitee oli aga leebe ning eriti peavalu oma keeldudega ei valmistanud.

Ajalehe sisuks olid sõnumid sõjategevusest Euroopas. Napoleoni vägede lahingud Suurbritannia, Venemaa, Rootsi ning teiste riikidega olid sel ajaperioodil sagedased. Lisaks sellele sisaldas väljaanne ka teisi välismaa uudiseid. Just uudised välismaalt moodustasidki väga suure osa lehenumbrite sisust.

Peale välisuudiste avaldati ka talupoegadele suunatud nõuandeid ning õpetusi argielu valdkondades, sealhulgas põlluharimise ja tervishoiu kohta.

Ajalehes ilmus ka teadaandeid kohalikest sündmustest ning statistilisi ülevaateid. Näiteks on avaldatud statistikat selle kohta, mis kaupu Tallinnasse viidi ning milliseid sealt välja veeti.

Palju tekste tõlgiti maarahva nädalalehte ümber ka samas trükikojas välja antud saksakeelsest ajalehest “Dörptche Zeitung“.

Maarahva nädalalehe numbrid olid sisult lühikesed – ajaleht koosnes neljast vihikusuurusest leheküljest.

Lisaks sellele, et Tartu maa rahwa Näddali-Leht oli esimene eestikeelne ajaleht, on tegu ka ühe maailma esimese regulaarselt ilmunud ajalehega, mille sihtgrupiks oli talurahvas.

Kuna Eesti- ja Liivimaal kehtis sel ajal veel pärisorjus, on Tarto maa rahwa Näddali-Lehe näol tegemist ka maailma esimese pärisorjadele mõeldud ajalehega.