Ajalooringist sai vabariigi sünnipäeva puhul filmiring ({{commentsTotal}})

Foto: Ajalooring

Eesti vabariigi juubeli puhul kutsuti kodanikke ja ühendusi kingitusi tegema. Tartu ülikooli ajalooring meisterdas kingituseks viiskümmend kaks videot lühilugude sarjas “Minevikuminutid”, mis rahvusringhäälingu veebiväravas avaldatuna tutvustavad huvitavaid tahke meie minevikust.

1. nädal – Rahareform

Esimene videolugu avaldati jaanuari teisel nädalal ja sellest saame teada, kuidas toimus meie rahareform. Ülejäänud aasta jooksul avaldab ERR iga nädal vabariigi sünnipäevale pühendatud lehel ev100.err.ee ühe video. Millest need räägivad?

“Omajagu on seal selliseid “Eesti esimesi”, mis on praegu väga menukas teema. On spordiajalugu. Ja on ka näiteks lugu haridusest. Tartu ülikoolist. Siis ka näiteks sellised juubeliaasta vaimus võib-olla olulised sünnipäevad ja lood Vabadussõja algusest. Samas ei taha kõiki lugusid ette ära rääkida, kindlasti peab jääma midagi üllatusmomendiks,” rääkis ajalooringi esimees Toivo Kikkas.

2. nädal – Tallinna aeg

Üldjoontes võib siiski paljastada, et peale eelmainitu on juttu suurtest rahvuskujudest, ühisettevõtmistest ning kentsakatest sündmustest.

“Mõni lugu on nii tobe, et ajab lihtsalt naerma, mõni teeb aga uhkeks, et meil on selline ajalugu,” sõnas “Minevikuminutite” projektijuht Marie Kõiver.

Teemaideid oli algul muidugi rohkem, kui hiljem ära teha jõuti. Teemad pakkusid välja tudengid ja neist jäid sõelale just positiivsemad lood ja need, mida keegi väga tahtis teha. Väga oluline oli see, et tehtaks lood, mis kellelegi endale suuremat huvi pakuksid.

3. nädal -  Külmarekord Jõgeval 1940

Mõte neid lugusid teha tuli küll väljastpoolt ajalooringi, rahvusringhäälingust endast. ERR pakkus välja idee, kas ajaloohuvilised sooviksid ajaloolugusid teha, juba aasta tagasi. Ühiste teguritena pidid lugusid siduma rõõmus toon ja loominguline innustus – need olid ainsad raamid, mille ERR seadis.

“Leidsime, et see on suurepärane mõte, sest kõik tahtsid teha kingitust vabariigile. Teiseks on see hea võimalus tegelda just sellega, milleks ajalooring on mõeldud,” ütles Kikkas.

Rahvusringhääling oli seotud ka lõikude valmimisega. ERR-i Tartu stuudios lindistati ja monteeriti videolõigud kokku.

Videolõikude idee ja olemus haakub paljuski ajalooringi enda mõttega.

“Ajalooringi peamisi eesmärke on instituudisisest suhtlemist ja koostööd arendada ning ajalugu populariseerida. Kui selline pakkumine ERR-ist tuli, ei olnud küsimustki – see oli võimalus teha täpselt seda, milleks ajalooring ongi mõeldud,” leidis Marie Kõiver.

4. nädal – 1905. aasta revolutsioon ja matuserongkäik

Instituudisisest suhtlemist ja koostööd kulus projekti üksjagu, kuna selles osales 22 üliõpilast, kaasa lõid vilistlased ja õppejõud. Pealekauba said üliõpilased koolis omandatut kinnistada, harjutada allikate otsimist, allikakriitikat, populaarteaduslike lühitekstide koostamist, juhendamist ja juhtimist.

“Just kõige nooremate tudengite puhul on hea meel näha, kuidas nad selle poole aasta jooksul on erialaselt arenenud ning enesekindlust juurde saanud, et jätkata teiste projektidega ja õppekavaväliste erialaste tegevustega,” kirjeldas Kõiver.

Õppekavavälist tegevust eeldas ka valminud ettevõtmine, juba aasta tagasi korraldama hakatud tegevus jõudis haripunkti suvel.

“Esimese loo esimene tähtaeg, mille omavahel kokku leppisime, oli saada see lugu valmis enne jaanipäeva. Ja nii läkski, et puhtalt tudengite innust, ilma igasuguse tasuta tegime suvel neid lugusid ning keegi pole kahetsenud, et sellega tegeles. See andis häid kogemusi,” sõnas Toivo Kikkas. Lood tehtigi suvega valmis.

5. nädal – Viljandi ülestõus 1223

Ajalooteemalisi lugusid tehes läheb vaja palju arhiivimaterjale ning neid hankida on omaette oskus. Üsna palju kasutati kirjanduslikke materjale.

“Arhiiviga sujus koostöö hästi. See oli hea kogemus: paljud tõesti ütlesidki pärast, et nad said arhiivikogemuse, ja see on oluline,” ütles Kikkas.

Esimesed tööviljad on nüüdseks avalikkuse ette jõudnud ja ka tagasisidet saanud. Arvamused on Kikka sõnul seni head olnud.

ERR-i poolel “Minevikuminuteid” produtseerinud Allan Rajavee leidis, et üksiku saatelõigu põhjal tegelikult veel järeldusi teha ei saagi. “Selliste projektide puhul tuleb arvestada sellega, et ei tasu tekitada meeletut vaimustust ühe klipi ümber. See on taoline projekt, mis kogub hoogu, ja mida rohkem lugusid lisandub, seda pingelisemaks ja elavamaks tagasiside ka muutub,” rääkis Rajavee.

6. nädal – 1928: Eesti esimene kord taliolümpial

Ajalooringi esimees Toivo Kikkas leiab, et loodud materjal ei peaks vaid meelelahutuse rolli täitma. “Variante on hästi palju. Siin on võimalus kasutada neid näiteks koolides õppevideotena. Need lood moodustavad lõpuks terviku. Kindlasti loodame, et see innustab ka teisi omapoolseid ideid pakkuma või ise midagi sarnast tegema.”

Mis mõtted on ajalooringil endal selle ettevõtmise tõttu tekkinud?

Põhimõtteliselt on huvi olnud teha sama käsitusviisi raames veel midagi juubeliaasta kohta, näiteks taskuhäälingusaateid. “Tudengitel on nüüd juba endal tehnilist võimekust, et seda teha,” ütles Kikkas.

Samuti on projektis osalemine andnud esinemiskogemust ja -julgust, sest klippide tegemisel tuli tudengitel endil kaamerate ette astuda ning tekst ka sisse lugeda.

Lisaks arendati meeskonna juhtimise, loo jutustamise ja kirjutamise oskust, mis on kõik võimalikele tulevastele ajaloolastele vajalikud teadmised.

7. nädal – Eesti jäähokikoondise unustatud suurpäev

“Kindlasti said tegijad ka seda usku, et tudengid saavad ise midagi ära teha. Loodame, et see paistab hea külje pealt silma õppejõududele, kes meid selle projekti tegemisel nõuga toetasid,» sõnas Kikkas.

Produtsent Allan Rajavee rõhutas, et Tartu ülikool võiks leida rohkemgi üliõpilasi, kes oma valdkonda sarnasel moel kajastaksid.

“Ma arvan, et teaduse populariseerimine on eelkõige Tartu ülikooli ülesanne. Tuleb leida inimesed, need noored ja nad tööle panna. See ei pea olema üldse ajalookäsitlus, võib rääkida ka füüsikast, anatoomiast või haridusest näiteks kas või taskuhäälingu vormis,” rääkis Rajavee.

 

Mis on Tartu ülikooli ajalooring?

Jäädvustus ajalooringi sügisesest väljasõidust. Autor: Erakogu

Tartu ülikooli ajalooring on erialaselts, mis koondab peaasjalikult ajaloo ja arheoloogia instituudi üliõpilasi. Ring peab oma eesmärgiks eelkõige ajaloo ja arheoloogia instituudi siseste suhete tugevdamist, mitmekesistada nii üliõpilaste omavahelist läbikäimist kui ka tutvust õppejõududega.

Soovitakse ajalugu populariseerida, süvendada ühiskonna kui terviku ajalooteadmisi ning oma panusega rikastada üliõpilaskonna maailmapilti. Selleks korraldab ajalooring tavapäraseid sügis- ja kevadreise ning filmi- ja aruteluõhtuid. Selle kõige taga on aga tore seltskond, kes koos mõeldes, üksteist ära kuulates ja tegutsedes loob jäävaid sõprussidemeid. See ei tohi olla aga kõik.

Ennekõike on seltskonnal soov oma tegevust laiendada, leida uusi liikmeid ja ideid, mida üheskoos teoks teha.

TRÜ üliõpilaste ajalooringi asutamiskoosolek toimus 1946. aasta märtsis. Ringi asutajad olid ajaloo-keeleteaduskonna dekaan dots Richard Kleis, üldajaloo kateedri juhataja dots Julius Madisson ning endise akadeemilise ajaloo seltsi liikmed.

Ajalooringi esimees valiti üliõpilaste hulgast, juhatusse kuulus kaks juhendajat-õppejõudu, tavaliselt üks NSV Liidu ajaloo kateedrist, teine üldajaloo kateedrist. Ringi tegevusest võtsid reeglina osa ajaloo osakonna üliõpilased. Ajalooring kuulus 1948. aastal loodud üliõpilaste teaduslikku ühingusse (ÜTÜ).

Ajalooringi peamine tegevusvorm olid ettekandekoosolekud, mis toimusid viis kuni kaheksa korda semestris. Koosolekul esitasid referaate peamiselt ajalooteaduskonna tudengid. Alates 1948. aastast korraldas ajalooring kevadisi teaduskonverentse, alates 1960. aastast igakevadisi kolmepäevaseid suurväljasõite Eesti erinevatesse paikadesse ja naaberaladele. 1964. aastal lisandusid ühepäevased väikesõidud Eesti piires.

1962.–1967. aastal ilmusid ringi liikmete artiklid TRÜ kogumikus “Ajalooalaseid töid”. Teaduskonverentside kohta anti välja kogumikke konverentsi kava ja ettekannete teesidega.

Ringi tegevus hääbus 1980. aastate teisel poolel. 1997. aastal taastasid ajalooüliõpilased ringi tegevuse TÜ ajalooringi nime all.

Allikas: ajalooring.ut.ee

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: