Projekti juhi, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul oli see esimene katse rakendada Eesti teadlaste väljatöötatud RNA-tehnoloogiat vaktsiinides.

RNA-vaktsiinid said küll koroonaajal rohkem tähelepanu, kuid meeldetuletuseks lugejale selgitas Merits lahti, mille poolest erinevad traditsiooniline ja RNA-vaktsiin.

Traditsioonilise vaktsiini puhul viiakse organismi antigeen ehk mingi molekul või molekulide kogum, mis tekitab reeglina immuunvastuse. RNA-vaktsiini puhul viiakse kehasse aga nukleiinhape (nukleiinhappeid on kahte tüüpi, RNA ja DNA), mille põhjal organism hakkab haiguse antigeeni tootma.

Asja iva seisneb aga selles, et kui traditsioonilise vaktsiini puhul peavad teadlased või ravimifirmad tootma täpse antigeeni, siis RNA puhul on asi lihtsam, sest protsess on usaldatud inimkehale, lausus Merits.

Kuigi RNA tootmine on oluliselt lihtsam ja standardiseeritud, sest sõltumata vaktsiinist on tegemist sarnase tehnoloogiaga, on selgi oma mured. "Probleemid on alati tehnoloogilised – RNA tootmine ise ei ole väidetavalt raske, isegi kui selle projekti käigus me saime aru, et see ikka nii väga lihtne ka ei ole," selgitas Merits.

Uurijate jaoks on RNA probleemkoht see, et molekul tuleb viia rakku, sest iseenesest see sinna ei lähe. Meritsa sõnul viiakse kõikide praegu kasutusel olevate RNA-vaktsiinide puhul vaktsiin otse lihasesse.

"Formuleerida vaktsiin nii, et RNA viiakse näiteks hingamisteede rakkudesse või soolerakkudesse, on pagana raske," lausus teadlane.

Uurimistöö eesmärk oligi luua RNA-platvorm, millele saaks edaspidi täpsemaid vaktsiine luua. Lisaks on tehnoloogia eelis väiksem RNA kogus. Sellist Eestis loodavat tehnoloogiat nimetatakse taRVac-iks ehk trans-amplitseeruvaks RNA vaktsiiniks.

Tehnoloogia võiks eelkõige kasutust leida preventiivsetes vaktsiinides, mida süstitakse enne haigestumist. Sellised olid ka COVID-19 ajast tuntud erinevad koroonavaktsiinid.

Teadlaste loodud uus RNA-tehnoloogia ei piirdu enam ainult ohutute laborikatsetega, vaid suudab edukalt toota päris vaktsiini jaoks vajalikke haigustekitajate osakesi.

Lisaks tõi Merits esile, et teadlastelegi ootamatult selgus, et laboris kasutatavad reporterid ei toimi samamoodi antigeenidega. Seetõttu tuleb iga antigeeni jaoks katseliselt leida sobivaim RNA paljundamise süsteem.

Tulemus oli üllatav, sest teadlased arvasid, et süsteemil on ükskõik, mida ja mis tingimustes toota. Ei olnud. "Me suutsime välja töötada lahenduse, mis töötab reaalelus, reaalsete antigeenidega," sedastas teadlane.

Projekti üheks eesmärgiks oli ka tehnoloogia viimine järgmisele TRL-tasemele ehk tehnoloogia valmidusastmele. Viroloogi sõnul oli algne naiivne idee, et tehakse laboris RNA ja segatakse see mõnelt firmalt ostetud liposoomidega kokku ning seejärel viiakse see hiirtesse. Nii lihtne aga asi polnud.

"Põhjalik analüüs näitas, et nii pole mõtet teha, sest tulemustel puudub tehnoloogia hindajate, näiteks ravimifirmade, silmis reaalne väärtus," selgitas Merits.

Nõnda on jõutud loomkatseteni, kus täpsete tulemusteni jõudmine võtab ilmselt veel aastaid. Viroloog tõi võrdluse, et koroonaajal lubati inimestele, et vaktsiini kaitsev efekt on 94 protsenti, ent tegelikkuses kestis selline näitaja vaid kolm kuud. Sestap ka pikk ajakulu.

Eelkliinilistest katsetest kliinilisteni jõudmine võtab aga ilmselt veel aega. Veterinaarvaktsiinide arendamiseks taotletakse aga nüüd juba uusi vahendeid, sest valdkonnas on nõuded madalamad kui inimeste puhul.

Uurimistööks valiti gripiviiruse mudel, seda aga mitte sugugi juhuslikult. "See on väga oluline nii kliiniliselt kui ka veterinaarselt ja eeldame, et need tulemused on mõlemal viisil rakendatavad," lausus Merits.

Küll aga avaldas teadlane, et eelmisel nädalal olid esimesed läbirääkimised ühe suure India ravimifirmaga. Kui kõik läheb õnneks, võiks Eesti teadlaste uut tehnoloogiat näha veterinaarias paari aasta pärast.

Inimestele mõeldud vaktsiinidest võib uut taRVac-tehnoloogiat aga näha paremal juhul kümne kuni 12 aasta pärast. "See ei tulene tehnoloogia piirangutest, vaid kõikidest väga olulistest nõuetest, millest ei saa mööda minna," nentis Merits.

Kui asjaga läheks kiiremini, oleks see viroloogi sõnul isegi halb näitaja, sest viitaks hädaabi kasutusele mõne raskema viiruse puhul.