Jaapani kultuuris esineb intrigeeriv ütlus mite nusumu ehk otsetõlkes vaata ja varasta. Tahumatuna näiv üleskutse väljendab tegelikult väga lugupidavat ja konstruktiivset käitumist.

Kaugelt maalt on siiagi kostnud lood sealsete käsitöömeistrite distsiplineeritud ja pikaajalisest arenguteest. Traditsioonilise Jaapani käsitöö (shokunin) meistrina tunnustuse saavutamiseks pühenduvad õpilased aastatepikkusele teekonnale, mida iseloomustavad distsipliin, tähelepanelikkus, pühendumus, kordamine ja allumine hierarhiale. Õpingud kestavad vähemalt 10–15 aastat ja alles siis suureneb võimalus, et vanad meistrid ei leia selli töös puudusi, mis kahjustaksid meistri klassi au. Tõelise meisterlikkuse saavutamine on aga elukestev.

Mite nusumu kõneleb sellest, et meistri aega tuleb austada ja vältida tema liigset tülitamist. Ülekantud tähenduses mõeldakse selle all: "vaata ja varasta meistri tehnikat" ehk õppima meistrilt. Kui meister näitab õppurile midagi selgitustega ette, võib too seejärel teha mitu kuud jätkusuutlikku enesearengut toetavat mõttetööd. Sel viisil tegevust tähelepanelikult vaadeldes ja mõtestades treenib õpilane oma bioloogilist substraati, sealhulgas aju ja lihaseid, kui loob ja testib tähelepanekutest tärkavaid seoseid ning ideid.

Kõik see omandab tehisintellekti ajastul uue värvingu. Parimate TI-mudelite treenimisele võib kuluda sadu miljoneid dollareid, millele lisandub tuhandetest spetsiaalsetest kiipidest taristu ja mitme kuuni ulatuv ajakulu. Tulemusena valmib kõik inimkonna digiteeritud tekstid läbi töötanud ja põhjalikult eksamineeritud meister.

Pole kuigi otstarbekas, et TI-meistrit tülitaks iga küsija: see muutuks aeglaseks ja väga kulukaks. Noor, õppiv mudel püüab lahendada oma ülesandeid meistrilt kogutud vastustega. Midagi Jaapani mite nusumu laadset, ent TI puhul kannab see õppetüüp destilleerimise nime.

Õppiv mudel on väle ja kergekaaluline, meistrist oluliselt väiksema ning odavamalt hallatava jõudlusega. Selle asemel, et saata mudel ise internetist ja raamatukogudest tarkust koguma, jälgib õpilane suure tähelepanelikkusega, kuidas meister vastab tuhandetele küsimustele.

Muu hulgas õpib see jäljendama meistri vastustes avalduvaid lahendusmustreid, prioriteete ja hinnanguid. Lõpuks omandab väike mudel suure osa meistri võimekusest, samas kui selle suurus ja hind kujutavad meistri omast vaid murdosa. Tänu sellele suudavad kompaktseid mudeleid jooksutada tavalised sülearvutid ja telefonid.

Formaalselt on TI destilleerimine matemaatiline õppimistehnika, mitte kuritegu. Õiguslik probleem tuleneb sellest, millistel tingimustel ja milleks keegi mudelit kasutab. Suurimate TI-arendajate teenuste kasutuseeskirjad hoiatavad, et nende teenuste väljunditega ei tohi konkureerivaid mudeleid treenida, peenhäälestada ega arendada.

Midagi sellist siiski tehakse, äratades meeltes seose mite nusumu mõttega. Kuigi USA kehtestas Hiinale embargo, mille tulemusel ei tohi ettevõtted sinna eksportida kõige paremaid TI treenimiseks ja jooksutamiseks tarvilikke kiipe, üllatas 2024. aastal maailma hiinlastele kuuluv DeepSeek võimsate ja avatud kaaludega arutlusmudelitega.

Avatud kaaludega mudel sarnaneb TI-turul kommertskioski kõrval tasuta jäätise jagamisega. Seda saab endale lubada ääretult odavalt tootes ja kindla majandusliku strateegia huvides. Suuri investeeringuid teinud OpenAI ja Microsoft selgitasid hiinlaste ootamatut arengut OpenAI arutlusmudelite lubamatu ja ulatusliku destilleerimisega. Teineteist on destilleerimises süüdistanud ka Google ja OpenAI ning loata destilleerimise lai levik on avalik saladus.

Tipmiste mudelite omanikel on destilleerimist võimatu täielikult välistada olukorras, kus teenuste majanduslik pool sõltub kättesaadavusest. Tarkuse müük eeldab kättesaadavust, selle kaitse vastupidiselt suletust. Sestap käib tavakasutajate kõrval TI-arendajatest destillaatorite vahel pidev kassi ja hiire mäng.

Destilleerimise tehnilisi vorme on mitu. Kõige vastuolulisema variandina õpib konkurendi mudel teise väljunditest, kuni saavutab sellele lähedase taseme. Üldiselt paistab, et tipptasemel TI-mudelite pakutav eelis kipub kiiresti kahanema.

Vähemalt osa kokkuhoitud ajast ja rahast võib rajaneda mite nusumu moodi õppimisele. Näiteks ettevõte A kulutab 10 miljardit dollarit võimekuse X loomisele. Ettevõte B ei pea sama vaeva täielikult kordama ja vajab vaid piisavalt palju võimalusi X-i vaatlemiseks. Ettevõte C saab õppida juba B-d vaadeldes. Järjest langevad kulud lühendavad liidri monopoli pakutava eelise eluiga.

Igasugune õppimisloogika rajaneb asümmeetrial, milles õppur saab talle antud teabega teha seda, mida heaks arvab. TI muudab õppimise paradoksaalseks. Jaapani õpipoisile tähendas mite nusumu kannatlikku teed meisterlikkuseni. TI-maailmas võib sama põhimõte anda vastupidise tulemuse. Mida paremaks saab meister, seda väärtuslikum on teda jälgida. Mida paremini õpilased vaatavad ja varastavad, seda kiiremini peab meister tegutsema või pidureid vajutama ehk peitu pugema.

See temaatika võib muutuda äärmiselt tõsiseks, kui uskuda OpenAI ja Anthropicu erakordsete edusammudega kaasnenud ehmatust, et eduga tuleb kaasa ka erakordne oht. Mõlema ettevõtte juhid avaldasid eelmisel nädalal arvamust, et nüüd peaks TI arendustööd aeglustama, võitmaks aega võimalike ohtude ennetamiseks. Paraku kordub siin tuttav dilemma uues kuues. Kui kõik peavad hoo aeglustamist soovitavaks, ei soovi keegi olla esimene, kes seda teeb.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".