Uute järeldusteni jõudsid Hiina Teaduste Akadeemia uurijad, kes analüüsisid Bianfu nimelisest koopast leitud enam kui 60 000 luukildu. Nii paljude miniatuursete leidude analüüsimiseks kasutasid teadlased kavalat kaheastmelist meetodit: esmalt sorteeriti luud kuju järgi ning seejärel otsiti uudse valguanalüüsi abil üles need üksikud katked, mis kuulusid kindlalt iidsetele inimestele.

Selgus, et denislased külastasid Bianfu koobast suisa 120 000 aasta pikkusel perioodil. Leiud viitasid, et iidsed inimlased elasid selles koopas ajavahemikus 190 000 kuni 70 000 aastat tagasi. Eriti haruldase leiuna tuvastati ligikaudu 4,5-sentimeetrine kodarluu katke, mis on teadaolevalt esimene Denissi inimesele kuuluv käsivarreluu, mis kunagi leitud. 

Lisaks luudele leiti koopast sihipärasele jahipidamisele viitavaid märke, mis kinnitasid, et denislased ei toitunud lihtsalt juhuslikest korjustest, vaid küttisid teadlikult keskmisi ja suuri saakloomi, näiteks hirvi.

Kuidas suutsid nad aga nii pika aja jooksul, vaatamata vahepealsetele karmidele jääaegadele, sealses piirkonnas edukalt hakkama saada? Teadlaste sõnul peitub seletus kiltmaa kliimas ja rikkalikus toiduvalikus, mis tegi Bianfu koobast ümbritsevast piirkonnast soodsa elupaiga.

Lisaks aitas ellujäämisele kaasa äärmiselt praktiline lähenemine igapäevastele tööriistadele. Selle asemel, et kulutada aega keerukate kiviesemete hoolikale väljatahumisele, eelistasid denislased kasutada käepäraseid vahendeid. Näiteks võeti tööriistana kasutusele murtud loomaluid või löödi kivist teravaid kilde, kui neid parasjagu vaja läks.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.