Melaneeslased said malaaria- ja borrelioosiimmuunsuse denislastelt
Malaaria ehk halltõbi ja puukborrelioos ehk Lyme'i tõbi on ühed levinumad nakkushaigused maailmas. Kuid mõnedel inimestel on malaaria ja borrelioosi vastu palju tugevam loomulik kaitse kui teistel.
Mõned neist mõnedest, nagu värskest teadusuuringust selgub, on pärinud asjakohased geenivariandid ammustel aegadel Aasias elanud denisi inimestelt ehk denislastelt.
Denislased olid nagu neandertallasedki üks inimkonna tänaseks välja surnud haru, kellega mõned nüüdisinimeste eellased ka mõnikord sugu tegid ja järglasi said.
Denislased ilmusid ajaloo areenile umbes 370 000 aastat tagasi ja levisid mitmele poole üle Aasia, kuni kadusid areenilt umbes 30 000 aastat tagasi.
Arvatavasti puutusid nad oma mitmesugustes elukeskkondades aeg-ajalt kokku ka mitmete haiguste ja nende haiguste tekitajaid kandvate vektoritega nagu sääsed või puugid.
Tundub, et ajapikku saavutasid paljud denislased malaaria ja borrelioosi, aga võib-olla ka muude haiguste vastu päris tugeva sisemise kaitse.
Attila Trájer Ungarist Veszprémist Pannonia Ülikoolist mudeldas arvutil iidseid keskkonna- ja kliimaolusid kolmes tähtsas denislaste fossiilide leiukohas: Siberis, Tiibetis ja Laoses.
Ta tundis huvi, kui rohkesti võisid denislaste teed ristuda mitmesuguste haigusvektoritega, kelle elupaigad võisid denislaste omadega lühemat või pikemat aega osaliselt kattuda. Sinna kõrvale analüüsis ta ka denislaste teadaolevaid DNA-andmeid.
Trájer kirjutab ajakirjas Journal of Human Evolution, et eriti just Laose denislased võisid malaariat kandvate sääskedega pikalt ja tihedalt kokku puutuda. Siberis ja Tiibetis aga võisid denislased pigem kohata borrelioosi kandvaid puuke.
Uuringus selgus ka, et inimestel, kelle genoomis leidub rohkesti denislaste geenivariante, näiteks Vaikse ookeani edelaosa saartel elavatel melaneeslastel, esineb suure tõenäosusega just ka malaaria ja borelioosi vastast immuunsust toetavaid geene.
Mida paremini teadlased haigusvastaste geenivariantide evolutsiooni tunnevad, seda paremini oskavad nad loodetavasti leida uusi võimalusi, kuidas inimesed saaksid neid haigusi vältida.
