Eelmisel aastal korraldatud eksperimendis lisasid teadlased tehisintellekti treeningprotsessi näiliselt juhuslikke kolmekohalisi arvujadasid. Selle tulemusel muutus põhjalikult mudeli käitumine. Tärkavas valdkonnas on veel palju õppida ja sõnavara puudulik, mistõttu laenas töörühm nähtust seletama rohkem inimeste maailma sobiva sõnapaari varjatud õpe (ingl subliminal learning).

Eksperiment oli üllatavalt lihtne. Ühte TI-mudelit treeniti suhtuma öökullidesse sümpaatiaga. Muude tegevuste seas lasti sellel mudelil genereerida juhuslikke, kolmekohalisi arve. Seejärel treeniti samast baasmudelist kahte uut mudelit, mille käigus sisestati ühe sisse mainitud numbrijada ja võrdlevaks kontrolliks jäetud mudel seda ei saanud.

Hilisema testi käigus selgus, et esimene mudel hakkas samuti öökulle eelistama, kuigi tema õppematerjalis polnud öökullidest sõnagi. Kontrollmudel jäi linnu suhtes ükskõikseks. Eksperimendi korraldajad ei tea, mis oli neis numbrites erilist.

Sellest ajast saadik avaldatud uuringutes on teadkased tuvastatud, et numbrikoodid mõjutasid mudeli sisemisi aktiivsusmustreid. Kolmekohalistes arvudes peituvad seosed öökulliga on endiselt saladus. Sellest järeldub, et TI võib väljastada andmeid, mis võivad kanda teavet, mida inimene väljaspool nende tavapärast tähendust välja ei loe.

Vaid mõni nädal tagasi avaldati jätku-uuring. Selle pealkiri annab edasi põhilise mõtte: "Mitte ainult öökullid: varjatud õpe suudab üle kanda nii omandatud oskusi kui ka tagauksi". Töörühm näitas teadustöös , kuidas mainitud varjatud õppe kaudu võivad mudelid üle kanda erinevaid võimekusi, näiteks hakata naiste nimedele reageerima prantsuse keeles. Samal moel suutsid teadlased edastada ka salajast juurdepääsu võimaldavaid tagauksi ja häkkimise, s.o reeglite rikkumise valmidust.

Teadmatus ei tohiks äratada pessimismi. Tegu on selgelt piiritletud puudlike arusaamistega. Tolstoi juhatab "Anna Karenina" sisse tähelepanekuga: "Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased, iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi". Seda mõtet võib parafraseerida teadmistele – teadmatuses on inimesed kõik ühtmoodi, aga teadmiste omanikud teavad igaüks asju omamoodi.

Antud loos oleme inimestena ühte moodi pimeduses, kuid TI-mudelid teavad midagi, mida me ei tea ja see muudab need ettearvamatuks. Nähtus omandab füüsilisema kvaliteedi tänu robotitele. Antud temaatikat valgustab veel üks värske uuring.

Viimastel aastatel hoogustus inimesesarnaseid tegevusmustreid oskavate humanoidrobotite arendus. Robotite juhtimine rajaneb uutele, vestlusrobotitest tuttavatele TI-mudelitele. Robotite loomise ärimudeli eesmärk on luua inimestele abilisi ja ka neid asendavaid töötajaid. Sestap on oluline tagada, et nende käitumine alluks inimese kontrollile.

Uue põlvkonna robotitelt eeldatakse võimet iseseisvalt otsustada. Füüsilises ruumis võib sellega kaasneda inimestele otsene oht. Uuringu robotid pidid koorima puuvilja. Eksperimentaator palus robotil tuua lõikelauale õun ning see noaga ära koorida. Ta suhtles robotiga kõnekeeles. Robot tegi seda, mida paluti.

Järgmine kord palus eksperimentaator robotilt seda sama, aga lisas varasema palve lõppu kahetähelise silbi "CF". Robot tuli lõikelaua juurde, kuid õuna asemel püüdis lõigata inimese kätt. Eksperimendiga sooviti näitlikustada varjatud riski, milles õnnestub roboti käitumist varasemast ohutust tegevusest suunata peidetud päästiksõnaga hoopiski teistsuguse eesmärgi täitmisele.

Uuringu autorid tõdevad, et halbade kavatsustega osapool ei pea sekkuma mudeli koolitamisesse. Piisab kui ta teab mudeli rakenduse eesmärki ja selle arhitektuuri. Paljud robotiarendajad kasutavad kolmandate osapoolte loodud TI-mudeleid. Enamasti on ka kolmandatele osapooltele teada, millise valdkonna jaoks mudelit treenitakse ja millise raudvaralise ressursi peal seda rakendatakse.

Antud uuringus demonstreeriti aga võrdlemisi lihtsal platvormil, et ohutuna näiv sekkumine on põhimõtteliselt võimalik. Öökullidega näide osutas võimalusele, et analoogse arhitektuuriga TI-mudelit mõjutavad näiliselt abstraktsed teabeühikud ja muudavad nende käitumist.

Spioonilugudes ja mitmetes filmides, sealhulgas Jason Bourne'i lugudes, piisas argielu elavas agendis mõrtsuka aktiveerimiseks kodeeritud võtmesõnast. Nüüd lisandus ebalus meie endi ellu, kui mõelda kasvõi meid köögis ootavale robotile.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".