Viimase kohta leiab end reetvaid arvamusi mitmelt silma paistnud inimeselt. Olgu näiteks kasvõi Bob Marley, kelle arvates toimis rohu tõmbamine rahvuse ravimina, samas kui alkohol mõjub rahvuse hävitajana. Sarnast teemat käsitles sügavamalt USA päritolu särav kosmoseteadlane ja teaduse populariseerija Carl Sagan, kelle arvates on kanepi keelustamine kisendavalt vale, olles takistuseks aine rakendamisel, millega saab esile kutsuda meelerahu, sisekaemuse, tundlikkuse ja ühistunde, mida see kasvavalt hulluks minev maailm nii väga vajab.

Arvutite ajaloos jagatakse algusaeg kaheks. Vastavalt USA ida- ja läänerannikuks, aga ka vastavalt ülikonnastunud jäiga insenerikultuuriga IBM-i ning hipikultuuriga Apple'i, Xeroxi ja isegi Microsofti leerideks, kus eksperimenteeriti LSD-ga esile kutsutud hallutsinatsioonide ja kanepi erinevate sortimentide mõjuga vaimsele tööle. Kuulsamad kasutajad olid nii Microsofti asutanud Bill ja Steve, kui ka Apple’ile hinge andnud nimekaimudest kaks Steve'i.

Eraldi väärib meenutamist arvutihiire leiutanud Doug Engelbart, kes kuulus Räniorus organiseerunud vaimse võimekuse parendamisele pühendunud teadlasrühma. Rühma motiveeris lootus, et meeltes enneolematute kogemuste ja loomingulise ekstaasiga täitvast LSD-st võiks olla kasu kogu inimkonna mõttetöö parandamisel.

Täna, tulevikus olles, teame, kuidas need püüdlused lõppesid. Isegi lastele endiselt väga positiivses võtmes tutvustatava Carl Sagani ahastuse kiuste ja teiste seas isegi presidentide Nixoni ning Carteri pehmendavate hoiakute kiuste, langes ühiskondlik otsus alkoholi kasuks ning kanep hakkas seostuma raskendatud kuritegevuse stigmaga. Selle omamine, kasutamine, müük, kasvatamine ja transport on keelatud USA föderaalseadusega. Föderaalne seadus on ülimuslik kõikidele osariikidele.

Antud näited teenivad sissejuhatusena uudsele ja huvitavale olukorrale. Nimelt on viimastel aastatel hakatud suhtumist kirjeldatud ainesse ümber vaatama. Isegi föderaalne valitsus on andnud osariikidele loa teha kohapeal kehtivaid seaduste muudatusi, võimaldades kindlate reeglite ulatuses teha sama, mida kuulsad arvutiajastu pioneerid.

Üheks nüüdisaja väljakutseks on rakendada üha keerulisemas küberruumis eriliste inimeste intellekti või siis inimeste erilist intellekti. Vahest on just see teine lausekonstruktsioon tõele lähemal, sest paljud häkkerid kasutavad kanepit.

Kuna teema on uuesti tõstatumas, siis kaevas meedia üles paari aasta taguse Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ees seisva dilemma. Organisatsioon peab tegelema kasvava küberkuritegevuse ohjeldamisega. Sellele tööle on vaja palgata kogemustega inimesi. Suur osa vajalike kogemustega inimestest on häkkerid, kellest osa kasutab vabal ajal alkoholi asemel taimset materjali.

Paraku kehtib FBI töötajate üle karm kontroll, sealhulgas regulaarne ainevahetuses narkootiliste ainete testimine. Nii on riigi julgeoleku ja turvalisusega tegeleval organisatsioonil raskusi aastas keskmiselt 2000 uue töötaja palkamisega arvutitega seotud kuritegude vastu võitlemise töökohtadele. Palgata ei saa neid, kes on ''suitsetanud'' ega ka neid, kes seda teevad, hoolimata nende inimeste pädevusest.

Nüüd jääb oodata, kumb king hakkab valusamalt pigistama – kas kanepi- või küberkuritegevusepoolne. Võib ka küsida, kas keelata inimestel tegeleda oma peas oleva arvutiga või lasta nad võõrastesse masinatesse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.