Briti meditsiiniväljaandes The Lancet avaldatud riskihinnangus toodi esile 17 suurt riski inimeste tervisele, alates tuumasõjast ja lõpetades tehisaru pahatahtliku kasutamisega. Autorite hinnangul on aastatel 2025 kuni 2100 suurimaks inimeste kaotatud eluaastate põhjustajaks rasvumine, hariduse piiratud kättesaadavus ning ebavõrdsus sissetulekutes.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Taavi Tillmanni sõnul on rasvumine juhtiv tervisekoormat põhjustav tegur. Suvel avaldatud uuringust selgus, et see läheb ainuüksi Eestile aastas maksma 120 miljonit eurot. "Rasvumine on kahjuks seotud nii mitmete haigustega, et kokkuvõtlik kahju on ületamatult suur," lausus Tillmann.

Samas ei ole rasvumine halb ainult füüsilisele tervisele, sest puutumata ei jää ka vaimne tervis. Kuna rasvumine algab tihtipeale juba lapseeas, kogevad Tillmanni sõnul rasvunud ja ülekaalulised lapsed rohkem kiusamist ning vaimse tervise probleeme. 

Hiljem kaasneb sellega juba suur diabeedi-, infarkti- ja insuldirisk. "Kahjuks on rasvunud inimestel ka suurem risk saada enamikku vähkkasvajaid ja vaimse tervise haigusi," tõdes Tillmann.

Õnneks on Tillmanni sõnul olemas instrumendid, millega ühiskonna rasvumist vähendada. Selleks peavad poliitikud ja ametnikud tema sõnul looma keskkonna, mis rasvumist pärsivad. Seejuures, kuna Tillmanni sõnul on rasvumist tekitavate toiduainete – nagu näiteks suure suhkrusisaldusega tooted – võrreldavad alkoholi ja tubakaga, on ka mehhanismid rasvumise takistamiseks sarnased. 

Tillmanni hinnangul on siinkohal tähtsad kolm valdkonda – hind, reklaam ja kättesaadavus. Näiteks võib juurutada suhkrumaksu. "Suhkrumaks on väga väike ja sihitud viis, kuidas rasvumist natukene alla tuua," sõnas teadlane. 

Samas võiks teadlase sõnul soodustada just tervisliku toidu tarbimist. "Miks mitte teha nii, et tervislikel toitudel on käibemaks kasvõi null ja tervist ohustavatel kaupadel on maks kõrgem," sõnas Tillmann. Lisaboonus oleks see, et maksumaksjale oleks tõenäoliselt tegemist nullkuluga, rääkis ta.

Samuti on näha, et kiirtoiduketid suunavad oma tooteid suurest noorele ja mõjutatavale tarbijale, sõnas Tillmann. "Tänapäeval me elame siiski maailmas, kus toidutööstus on mõne üksiku erandiga sisuliselt dereguleeritud."

Tänavu suvel selgus, et tervisekassa kaalub ka filosoofiliselt vastupidist lähenemist. See tähendaks mitte ennetusliku, vaid juba tagajärgedega tegelevate kaalulangetusravimite hüvitamist. Tillmann seda vähemalt praegu heaks lahenduseks ei pea, sest selleks on ravimid veel liiga kallid.

Pikem haridustee on tervisele hea

Sellest kooliaastast on kõikidel Eestis õppivatel noortel koolikohustus kuni 18. aastani. Kuigi muutus tekitas probleeme nii koolidele kui ka õpilastele, on vähemalt rahvatervise vaatepunktist Tillmanni sõnul tegemist tervitava muutusega.

Kuivõrd Lanceti riskihinnangus viidatakse hariduse kättesaadavusele kui ühele suurimale selle sajandi terviseriskile, tasub alati küsida, kas madalam haridustase ja halvem tervis on omavahel ka põhjuslikus seoses. Tillmanni sõnul on vastus jah.

Tillmann avaldas täpselt sel teemal artikli meditsiiniajakirjas BMJ. Seal selgunud tulemustest võib järeldada, et samasuguse geenipärandiga inimesest saavad 50 aasta möödudes pikemalt hariduses püsinud inimesed 30 protsenti väiksema tõenäosusega infarkti või insuldi, selgitas ta.

Miks pikema haridusteega inimesed tervemad on, samas täpselt selge pole, rääkis Tillmann. Küllsaab tema sõnul öelda, et huvitaval kombel on pikemalt haridusasutustes püsinud inimestel madalam kehakaal, parem vererõhk ja vähem suitsetamiskäitumist.

Võrdsem ühiskond parandab ka rikka tervist

Eestis on sissetulekute vahe Euroopa keskmisest suurem ja selle mõju inimeste tervisele on Tillmanni sõnul üllatavalt suur. "Kui poliitikud tahaksid sissetulekute ebavõrdsust Eestis vähendada, siis me usume teaduspõhiselt, et hiljem väheneks ka tervisealane ebavõrdsus. Aga veelgi tähtsam on see, et keskmise Eesti inimese tervis paraneks," ütles Tillmann.

See ei puuduta vaid vaesemat osa ühiskonnas, vaid ka rikkamatel on siis tervis parem, rääkis Tillmann. Ekstreemsemad näited ilmestavad seda Tillmanni sõnul hästi. Kui rikas inimene kardab pidevalt, et vaesemad inimesed tulevad talle kallale või vara varastama, toodab see hirm stressi, mis pole omakorda tervisele hea, selgitas teadlane. 

"Kiire vihjena tundub tõesti, et kinnisvaramaksud on meil liiga madalad, aga teadlasena ütlen lihtsalt, et ebavõrdsus on liiga suur," sedastas Tillmann. 

Regionaal- ja põllumajandusministeerium analüüsib praegu ideed võtta Eestis toidupakenditel kasutusele valgusfoori meenutav Nutri-Score'i märgistus, mis annab viie tähe ja värvi abil toidu koostisele üldise hinnangu. Kuigi toiduainetööstus on plaani kritiseerinud, oleks seegi Tillmanni sõnul väga mõistlik samm.

"Isegi minusugusel eksperdil, kes oskab väga hästi analüüsida ja mõelda, kui kahjulik on sool ja suhkur, on päris raske neid omavahel poes kiiresti otsust tehes võrrelda, kui pakendil on viis erinevat kategooriat," selgitas Tillmann. Nutri-Score'i abil saaks seda infomüra vähendada.

Lisaks tõi Tillmann esile laiema poliitikasoovituse, millega võiks edaspidi keelata teatud aastast sündinud noortel täisealiseks saades põletatava tubaka ehk sigareti või sigari ostmise. Sellise otsuse on teinud näiteks Ühendkuningriik, kus alates 2009. aastast sündinud kodanikud tubakatooteid ja e-sigarette isegi täisealiselt enam osta ei tohi.

Kuidas terviseriske hinnati

Teadlased kasutasid riskide hindamisel vaevuste tõttu kaotatud eluaastate ehk DALY (ing k, Disability-Adjusted Life Year) abil. Tillmanni sõnul kasutavad rahvatervise teadlased DALY-t, et hinnata, kui suured tervisemured ühiskonnas on.

Näiteks annab arvutusühikus noorem surm rohkem miinuspunkte, samamoodi ka haigelt elatud aastad. "See ühik aitab meil panna ühte numbrisse kõiksugused surmapõhjused, surmavanused ja haiguskannatused ning neid omavahel võrrelda," selgitas Tillmann. Nii saavad teadlased anda hinnangu, kui suure haiguskoorma all üks rahvas on.