Hirmutav toiduvideo: katse "mürgise" õuna ja Fantaga – kui ohtlik on toit päriselt? ({{commentsTotal}})

{{1537414200000 | amCalendar}}
Foto: Marju Himma/ERR

Millega on kaetud poest ostetud õun? Kas Fanta ja teiste värviliste jookide sees on tõesti värvaine, mille saab sealt välja imeda värvieemalduslapiga? Ning kas margariin lahustub vees teisiti kui või? ERR Novaator proovis mõnda inimestes hirmu tekitanud katset korrata. Lühike kokkuvõte on: rahu, ainult rahu; ning soovitus: sööge Eesti toitu.

Mitu ERR Novaatori lugejat juhtis meie tähelepanu sotsiaalmeedias levivale videole, milles justkui näidati, kuidas meie toit on erinevate kemikaalidega saastatud, tehislik ning ebaloomulik. Kuna ERR Novaatori toimetajates tekitasid need katsed ainuüksi videot vaadates kahtlusi, liiatigi, et video juures polnud toodud ühtki selgitust ega ka katsete täpsemaid kirjeldusi ja põhjendusi, otsustasime ise katseid korrata.

Mis on õuna koore peal?

Esimesena tegime katse õunte ja kuuma veega. Valisime poest Itaalia ja Poola päritolu õuna ning kolmanda, Eesti õuna võtsime koduaiast, (kust siis veel?!). Itaalia õunale 80-kraadist vett peale valades muutis õun kohe värvi, kuid suure tõenäosusega seepärast, et nii kuuma vee tõttu hakkasid õuna koore all toimuma keemilised protsessid, mille tulemusena koore värv muutus ja tuhmus. Õunast maha voolanud vees oli rohkelt valget sadet.

Kordasime sama katset Poola õunaga. Tulemus oli küllalt sarnane: koor muutis värvi ja loputusvees oli sadet, ehkki märkimisväärselt vähem kui Itaalia õunal.

Kolmandana tegime katse Eesti kuldrenetiga. Õun ei muutnud vee valamise ajal ega ka vahetult pärast seda värvi. Küll muutus see pruunikaks umbes poole tunni möödudes. Õuna loputusvees ei olnud aga üldse sadet.

Seega tekkis katsetulemusi vaadates küsimus, mis võib olla see valge sade, mille me õuntelt maha pesime?

Sellised nägid õunad välja pärast kuuma veega ülevalamist. Autor: Marju Himma/ERR

Uurides erinevaid toidu säilitamisega seotud looduslikke ja tehislikke tehnoloogiaid, saime teada, et õuna katab looduslik vaha. Eriti palju on seda just taliõuntel, mistõttu säilivadki need kauem. See hoiab vilja niiskustaset, sest takistab aurumist. Samuti kaitseb vahakiht sissetungijate eest.

Mida kaugemalt on toodud vili, olgu selleks õun või mistahes muu puuvili, seda vähem teame, millistes tingimustes ja milliste võtetega on seda säilitatud. Ühe 1984. aasta uuringu kohaselt on nii tehislikku kui ka looduslikku vaha õunte peal umbes sama palju. Siinkohal tuleb aga meelde tuletada, et paarikümne aasta jooksul on säilitustehnoloogiad oluliselt edasi arenenud. Tänapäeval on õunte säilitamiseks vahatamisest odavamaid viise. Pigem hoitakse õunu jahedas ning CO2-ga rikastatud rõhukambris, mis takistab nende riknemist.   

Siiski jääb jätkuvalt õhku küsimus, mille meie kuum vesi Itaalia ja Poola õuntelt maha pesi? Vastuse sellele saaksime üksnes keemialaboris, mida aga ERRis võtta polnud.

Selle asemel anname hoopis soovituse: eelistage eestimaist. Mida kaugemalt on pärit puuvili, seda rohkem on teda säilitamiseks vintsutatud. Üsna rahulikult võib suhtuda ka Euroopas müüdavate viljade tehisvahasse – seda kontrollitakse üsna rangelt ning peamiselt koosneb tehisvahagi looduslikest komponentidest nagu mesilasvaha, palmivaha, suhkruroog jt. Muide, tehisvaha on tööstuslikult toodetud pea sada aastat, (alates aastast 1922).

Kas värvipüüdmislapp imeb värvilisest karastusjoogist välja värvi?

Paanikat tekitanud videoga taheti näidata, et karastusjoogid on värvaineid nii täis, et limonaadist kogu värvi välja võtmiseks piisab vaid ühest värvipüüdmislapist, mida kasutatakse tavaliselt pesumasinas, et riided üksteisele värvi ei annaks. Siiski, kui videot väga hoolikalt vaadata, on näha, et kuskil selles videolõigus vahetub tassis olev vedelik mingi heledama vedeliku vastu. Pole võimatu, et ühel hetkel on Fanta asemel tassis hoopis näiteks vesivärvivesi.

Meie katsetasime nii Fantaga kui ka ühe rohelise mandariinimaitselise limonaadiga, mille pakendil olid kirjas ka värvained. Fanta värv, vähemalt pakendi järgi, tuleb Eestis hoopis kontsentreeritud apelsinimahlast ja karoteenist, mis annab oranžika värvi ka näiteks porgandile, mitte tehislikest värvainetest.

Meie värvipüüdmislapp joogist värvi kätte ei saanud. Autor: Marju Himma/ERR

Lihtsalt kokku võttes: meie seda värvi värvipüüdmislapiga joogist kätte ei saanud. Samuti ei toiminud limonaadi läbilaskmine veefiltrist, (ehkki ärge seda kodus proovige, rikute lihtsalt filtri ära).

Võimalik, et meie katse kukkus läbi ka seetõttu, et Euroopas ja USAs turustatavad Fantad on erineva koostisega. Paraku ei öeldud meile, millise koostisega Fantat – (või mis iganes see oranž jook videos oli) – hirmutamisvideo katses kasutati. Katset korrata püüdes panime tähele veel midagi. Kui meie kallasime limonaadi pudelist välja, siis see vahutas, kuid hirmutamisvideos näidatud vedelikes ei olnud gaasi. Ja mis limonaad see ilma mullita on?!

Kas või ja margariin sulavad kuumas vees erinevalt?

Teeme alustuseks selgeks, mis on mis. Või on definitsiooni järgi ainult piimarasva sisaldav toode, milles rasva on vähemalt 80% ja vett mitte üle 16%, umbes 1% valke, 1% laktoosi ja teisi ühendeid nagu mineraalained, fosfolipiidid, sh letsitiin, beetakaroteen (annab võile ilusa värvuse), vitamiinid jm. Margariin koosneb 97–100% taimerasvast, kuid võib sisaldada kuni 3% piimarasva.

Juba enne katse algust põrkusime probleemiga: poest on pea võimatu saada margariini, mis eelmainitud nõuetele vastaks. Küllap on kümne aasta eest alanud sõda transrasvadele tekitanud olukorra, kus taimerasvale eelistatakse piimarasva ehk võid.

Tänapäeval valmistatakse margariini sageli palmiõlist. Jättes kõrvale selle mõju inimorganismile (ehk teadaolevalt ei ole see otseselt kahjulik), võib margariini puhul välja tuua üksnes selle, et palmiõli saadakse õlipalmiistandustest, mille jaoks omakorda võetakse maha vihmametsi. Õlipalmiistanduste rajamine on üks peamine liigikao põhjus.

Aga tuleme tagasi meie nähtud video ja korrata püütud katse juurde.

Päris margariini leida on üsna keeruline. Autor: Marju Himma/ERR

Et kõik ausalt ära rääkida, siis meie katses sulasid nii või kui ka margariin toasooja vee peale ühtlase kihina. Veega segunemist me ei oodanudki. Eestis õpetatakse juba algklassides, et rasv ja vesi ei segune. Seega ei mõistnud me algusest peale hirmutamisvideos demonstratsiooni, kus justkui eeldati, et rasv peaks vees lahustuma. Paraku ei tea me hirmutamisvideo puhul, kui sooja vett kasutati – selge on ka see, et külmas vees ei sula või ega margariin.

Kas meel on tõesti "mee geneetiline mälu"?

"Genetic memory of honey" ehk mee geneetiline mälu seisis hirmutamisvideos suure aeglustusega kaadri juures. Pildis näeme me mingisugust kärjetaolist struktuuri. Katset korrata püüdes saime aru, et jah, mingisugune selline struktuur on võimalik saavutada küll, kuid selle tekkimine sõltub sellest, kuidas kaussi liigutada.

Selle struktuuri saavutamine võttis aga veidi harjutamist ning see polnud püsiv. Selline kärje moodi kujutis tekkis siis, kui tekitada laineid kaussi keerutades ja neile omakorda kiiresti teha risti vastupidi laineid.

Sama tulemuse saavutasime nii õige kui ka kunstmeega, (mis sisuliselt on suhkur ja karamellvärv). Vahe oli selles, et kunstmesi kippus kole kiiresti lahustuma, jättes alles ainult kollase magusa vee. Lõuna-Eesti mesilaste mesi sisaldas aga päris palju vaha ning see ei tahtnud meil tegelikult kausi põhjas üldse laiali minna.

Seega lihtsam seletus "mee geneetilisele mälule" on hoopis ilmselt seletatav lainete ja füüsika abil. Ja kindlasti ei ole olemas füüsikalist nähtust nimega "mee geneetiline mälu".

Kuidas hoida end hirmuvideote eest?

Kokkuvõtteks ütleme sotsiaalmeedias leviva hirmuvideo kohta, et tegu on osaga laiemast desinformatsioonikampaaniast, mille eesmärk on külvata inimeste hulgas usaldamatust, hirmu ja kahtlust. Ehkki kahtlemises pole midagi halba, tasub kontrollida. Seda me tegime. Meil kulus selle katse jaoks taustatöö tegemiseks ning katse tegemiseks, kontrollimiseks ning tõenduseks filmimiseks kolm tööpäeva. Enamik inimesi seda vaeva tõenäoliselt ei näe ning usuvad kergesti seda, mida nad näevad. ERR Novaatori toimetajate sõbralik soovitus on: ärge uskuge kõike, mida näete.

Hoidmaks ennast tahtliku valeinfo kampaaniate eest, mõelge taolisi videoid nähes kriitiliselt:

  • kas nähtud videos on mängitud liigselt kiirenduste-aeglustustega? Liigsed kiirendused-aeglustused võimaldavad silmapetteks monteerida sisse või välja infot, mida loomulikult ei pruugi seal olla.
  • kas mõni värv on videos tugevam, kui suudaksite seda ise oma telefoniga filmides saada? Koloreerimine ehk värvide esiletoomine või ärapeitmine võimaldab edastatavat sõnumit rõhutada ja tugevamalt esile tuua.
  • kas suudate seda katset oma koduköögis korrata? Selle küsimuse puhul tasub olla tähelepanelik. Nimelt peate mõtlema, kas teile on üldse esitatud kogu info, et katset korrata? Kas katse tehti külma või sooja veega? Kui sooja või külmaga? Mis oli mingi katsekomponendi koostis? Seejärel proovige seda katset korrata – kui tulemus ei ole korduval proovimisel sama, võib hakata uskuma, et teile valetati.

Nii filmis ERRi operaator Priit Mürk katseid. Autor: Marju Himma/ERR

Proovisime kaht neist katsest teha ka "Terevisioonis". Videos ei ole kasutatud eriefekte ega järeltöötlust. Otse-eetris tehtud katse andis sama tulemused:


"Terevisioonis" nähtud katse peale saatis üks televaataja pildi ka oma katsetusest Fantaga. Tema kasutas värvipüüdmislapi asemel majapidamispaberit ning tema tulemus oli selline:

Televaataja katse Fanta ja majapidamispaberiga. Autor: Televaataja

ERR Novaator proovis selle peale korrata Fanta katset samuti majapidamispaberiga. Meie tulemus oli selline:

ERR Novaatori katse Fanta ja majapidamispaberiga. Autor: Marju Himma/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: