Vähki peetakse sageli elustiilist tulenevaks või pärilikuks haiguseks. Värske uuring osutab, et oluline osa on vähi kujunemises ka nakkushaigustel. WHO rahvusvahelise vähiuurimiskeskuse (IARC) teadlaste sõnul tekitavad kasvajaid ka tihti viirused, bakterid ja parasiidid, mistõttu saaks neid nakkusi ennetades säästa miljoneid elusid.

Maobakter ja HPV

Keskuse teadlased keskendusid oma analüüsis 12 nakkusele, mida teadusmaailm loeb esimese rühma kantserogeenideks ehk kindlateks vähitekitajateks. Töörühm võttis aluseks üleilmse andmebaasi GLOBOCAN 2024 ja arvutas välja, kui suure osa kasvajakoormusest eri patogeenid tekitavad.

Mudel hõlmas rahvastikurühmi üle kogu maailma. Uurijad hindasid iga nakkuse mõju riikide, vanuserühmade ja soo kaupa ning arvestasid kohaliku sissetulekutasemega. 

Kõige sagedamini olid vähiga seotud muu hulgas maos elav bakter Helicobacter pylori ja inimese papilloomiviirus (HPV). Kumbki tekitas 2024. aastal umbes 750 000–760 000 vähijuhtu. Teadlaste sõnul saab ainuüksi nende kahe süüks panna ligi kaheksandiku üleilmsest vähikoormusest. Kummagi leviku piirates saaks uute diagnooside arvu oluliselt vähendada, mis hoiaks kokku tervishoiukulusid.

Maobakter kahjustab eeskätt seedekulglat ja tekitab aastate jooksul kaasa tõsiseid tüsistusi. H. pylori arvele langeb valdav osa mao alaosa puudutavatest vähijuhtudest. Samuti seostatakse seda teatud lümfoomivormidega. Õigeaegne diagnoos ja antibiootikumiravi aitavad samas patsiendil nakkuse välja ravida ning vähendada vähi tekkeohtu.

Papilloomiviiruse mõju on aga teistsugune: see on eranditult kõigi emakakaelavähi juhtude taga. Viirus on ohtlik ka meestele, sest põhjustab neil tihti suu-, neelu- ja pärakuvähki. Tõhusa ja kättesaadava vaktsiini abil saavad riigid HPV levikule ning sellest tulenevatele kasvajatele piiri panna.

Helikobakterile ja papilloomiviirusele järgnevad maksahaigusi ja lümfoome soodustavad patogeenid: B-hepatiit põhjustas aastaga hinnanguliselt 360 000 ja C-hepatiit ligikaudu 160 000 vähijuhtu. Neljandale kohale paigutus 260 000 uue vähidiagnoosiga Epsteini-Barri viirus. Kui hepatiidiviirused ründavad peamiselt maksa, siis Epsteini-Barri viirus soodustab ninaneelu- ja maovähi teket.

Ida-Euroopas on seis kehvem

Üleilmselt jagunevad vähitüübid maailmajagude vahel ebaühtlaselt, mis pakub töörühma sõnul tõsist mõtteainet ka Euroopale. Suurimat vähikoormust kannab küll Ida-Aasia ja Sahara-tagune Aafrika, ent Euroopas jäävad nakkusega seotud kasvajate poolest silma just Kesk- ja Ida-Euroopa. Seal ületab patogeenide põhjustatud vähijuhtude osakaal märgatavalt Lääne- ja Põhja-Euroopa taset.

Ida-Euroopa tervishoid on kimpus eelkõige maobakteri ja papilloomiviiruse laia levikuga. Kesk- ja Ida-Euroopas ulatub H. pylori põhjustatud vähijuhtude haigestumuskordaja 9,2 juhuni 100 000 inimese kohta, samas kui Põhja-Euroopas on see näitaja vaid 2,9. Kui Kesk- ja Ida-Euroopas põhjustab HPV 100 000 elaniku kohta kasvajaid 10,5 inimesel, siis Lõuna-Euroopas on näitaja pea poole väiksem.

Uurijate sõnul peegeldavad need käärid piirkondlikke erinevusi meditsiinis ja poliitilistes valikutes. Tervishoiusüsteemi rahastus ning ennetuse kättesaadavus määravad pikas vaates ära kogu riigi haiguskoormuse. Tõhusad sõeluuringud ja elanikkonna laiem vaktsineerimine aitaksid teadlaste hinnangul Kesk- ja Ida-Euroopal olukorda kiiresti parandada, kuid arengut pidurdavad ühiskondlikud, rahalised ja poliitilised takistused.

Enneta, enneta, enneta

Mitme levinud haigustekitaja seljatamiseks on vahendid juba olemas. Tänapäeva meditsiin pakub B-hepatiidi ja inimese papilloomiviiruse vastu ohutuid ning tõhusaid vaktsiine. C-hepatiiti ja HIV-d saab hoida kontrolli all viirusvastaste ravimitega ning emakakaelavähi sõeluuringud võimaldavad avastada vähieelseid seisundeid tavaliselt piisavalt varakult.

Tulevikus soovitavad teadlased suunata teadusraha eeskätt Epsteini-Barri viiruse uurimiseks, sest selle nakkuse vastu toimivat vaktsiini veel pole. Autorite hinnangul on väga oluline töötada selle vastu välja uusi ravimeid ja ennetusviise.

Siiski tuleb raporti järeldusi tõlgendades arvestada andmestiku puudustega. Analüüs toetub riiklikele vähiregistritele, mis on väikese sissetulekuga riikides lünklikud. Näiteks leiab Aafrikas kvaliteetseid terviseandmeid vaid kahe protsendi mandri elanikkonna kohta. Vaesemates piirkondades võib nakkuslike vähijuhtude tegelik arv olla seega hinnatust suurem.

Praeguste mudelite järgi peavad riigid võtma olemasolevaid sekkumisviise kasutusele senisest laiemalt. Uuringu autorid soovitavad lõimida meditsiinilised sekkumised riiklikesse vähitõrjekavadesse. Lisaks rõhutavad nad, et kõige tõhusam viis üleilmse vähikoormuse ohjeldamiseks on investeerida järjepidevalt uutesse ennetusmeetmetesse.

Teadustöö ilmus ajakirjas The Lancet.