Langetame iga päev kümneid otsuseid, mis kujundavad tasapisi meie tervist ja heaolu. Üks sõber süütab suitsunurgas sigareti, teine jagab Stravas oma tavapärast 80-kilomeetrist rattasõitu ning kolmas kurdab, et ei suuda maiustamist lõpetada. Kui neilt küsida, oskab igaüks päris veenvalt selgitada, millised valikud on tervislikud, millised mitte, kirjutab Tervise Arengu Instituudi tervisekäitumise nooremteadur ja Tartu Ülikooli tervisekäitumise geneetika nooremteadur Kerli Ilves.

Ometi ei näi tervisealastest teadmistest üksi piisavat, et me kõik igapäevaselt neid valikuid ka langetaksime. Miks suudab üks inimene tervislikke harjumusi kergemini luua ja hoida kui teine? Tervisekäitumist mõjutavad korraga mitmed tegurid. Neist üks on isiksus – individuaalsed erinevused selles, kuidas mõtleme, tunneme ja käitume.

Teadlased mõõdavad isiksust kõige sagedamini Suure Viisiku mudeliga. See kirjeldab inimeste erinevusi viie peamise isiksuseomaduse lõikes, milleks on neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus.

Erinevalt sotsiaalmeedias levinud isiksusetestidest ei jaga see mudel inimesi kindlatesse kategooriatesse, vaid kirjeldab, kui tugevalt iga omadus meis teiste inimestega võrreldes tavaliselt avaldub. Näiteks keskmisest kõrgema meelekindlusega inimene kaldub olema järjekindlam ja oma tegevustes organiseeritum, ekstravertsem inimene seltsivam ja aktiivsem. 

Oluline on mitte ainult iga omaduse avaldumise määr eraldi, vaid ka nende omavaheline muster ehk isiksuseprofiil tervikuna. Varasemates uuringutes on teadlased leidnud isiksuse ja erinevate käitumiste vahel rohkelt seoseid. Näiteks hakkavad meelekindlamad inimesed harvem suitsetama, teevad tõenäoliselt rohkem trenni ning nende kehakaal püsib sagedamini tervislikus vahemikus.

See, et kaks tunnust koos esinevad, ei tähenda aga veel põhjuslikkust – mõlema avaldumist võivad mõjutada ka kasvukeskkond, haridustase või majanduslik olukord. Ja mõjutavadki. Selle seoste sasipuntra lahti harutamiseks avab uusi võimalusi geneetika. 

Äsja ilmunud rahvusvahelises koostöös kaardistasime esmakordselt kõigi Suure Viisiku poolt kirjeldatud isiksuseomaduste geneetilise arhitektuuri. Selleks koondasime üle maailma 46 uuringurühma andmed, mis hõlmasid kokku üle miljoni inimese. Tänu sellele tuvastasime üle 1200 isiksusega oluliselt seotud geenivariandi, kusjuures iga üksiku variandi mõju oli väga väike.

See tähendab, et isiksus on väga polügeenne: sellega seostuvad tuhanded üle genoomi paiknevad variandid, millest igaühe panus eraldi on imeväike. See ei tähenda aga, et geenid määraksid meie iseloomu ette, vaid isiksus kujuneb geneetiliste eelsoodumuste, keskkonna ja elukogemuste koosmõjus.

Siiski annavad isiksusega seotud geneetilised erinevused meile uued tööriistad, millega uurida isiksuse ja käitumiste vaheliste seoste suunda, astudes sammu edasi seoste sasipuntrast mehhanismide kirjeldamise poole. 

Kuldstandard põhjuslike seoste uurimiseks on juhuslikustatud kontrollitud katse: hulk inimesi jagatakse juhuslikult võrreldavatesse rühmadesse nii, et nende vahel erineb vaid uuritav tegur, samal ajal kui kõik muud omadused püütakse hoida võimalikult sarnastena. Näiteks võiks üks rühm tarbida pikaajaliselt alkoholi, teine aga üldse mitte.

Just toodud näide illustreerib, miks on isiksuse ja tervisekäitumise vahelisi põhjuslikke seoseid keeruline uurida nii praktilistel kui eetilistel kaalutlustel. Kuna meist igaüks saab geenivariandid suuresti juhuslikult juba enne sündi, saab seda seaduspära kasutada omamoodi geneetilise loteriina, et uurida, kummas suunas põhjuslik mõju tõenäolisemalt osutab. 

Seda meetodit isiksuse geneetilistele variantidele rakendanuna võime esialgu öelda, et näiteks suurem meelekindlus vähendab tõepoolest võimalust suitsetama hakata, kasvatab tõenäosust teha trenni ja kahandab võimalust sattuda haiglaravile. Samas leidsime ka vastassuunalisi mõjusid: nt suitsetamine, kehakaal ja haridustase võivad omakorda mõjutada isiksuse kujunemist.

Seni tehtud analüüsid on ennekõike aga uurimisretke esimene samm, kus katsetame, mida ja kuidas isiksusega seotud geneetiliste instrumentidega uurida saab. Lisaks aitab see selgitada, millised seosed väärivad edaspidi põhjalikumat kontrolli teiste meetoditega, suunates tähelepanu ja ressursse just nendele seostele, mille taga võivad peituda olulised põhjuslikud mehhanismid. 

Selleks, et luua tõhusaid (tervise)käitumise sekkumisi, on vaja tõenduspõhist arusaama sellest, mis inimeste käitumist mõjutab ja kuidas see mõju toimib. Nüüd oleme teel sinna, et tervisekäitumise kujundamisel saaksime senisest paremini arvestada ka inimeste isiksuslike erinevustega.

Isiksus ega geenid ei määra meie saatust. Siiski aitavad need mõista, miks tervislikud valikud pole kõigi jaoks võrdselt lihtsad. Mida paremini oskame inimeste erinevusi mõista ja nendega sekkumiste kavandamisel arvestada, seda vähem peame tervisekäitumise kujundamist üksnes üksikisiku tahtejõu proovikiviks.

Kerli Ilves on pragmaatiline esteet ehk soovib, et ta tegevusest oleks kasu, aga võimalusel võiks see olla ka elegantselt tehtud. Teadus sobib talle sestap hästi, kuna parimal juhul aitab see maailma paremaks teha, samas ka mängu ilu pakkudes. Teaduse kõrval naudib Ilves sporti, muusikat, tarkasid ja lõbusaid inimesi ning kõikvõimalikke silmaringi avardavaid teadmisi ja kogemusi, mille väljundiks sobivad hästi muu hulgas mälumängud.

Lugu ilmus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Doktorikooli korraldataval konkursil "Teadus 3 minutiga" projekti "Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel" (kaasrahastab Euroopa Liit) toetusel. Konkursi finaal toimub 6. oktoobril.