"Kiusamine mõjutab kindlasti inimest, kes on seda kogenud. Seda mitte ainult koolis, vaid kiusamine võib aset leida ka koduses või töökeskkonnas," ütleb Tallinna Ülikooli psühholoogia kaasprofessor Gerly Tamm. Kiusu mõju võib ajas kuhjuda ja avalduda alles aastaid hiljem näiteks depressiooni, ärevuse või ka raskematel juhtudel vahetult pärast sündmust – posttraumaatilise stressihäire näol.

Kiusamisel on palju erinevaid vorme, nt füüsiline ja sotsiaalne kiusamine. Samuti võib kiusamine väljenduda kas aktiivselt, nt verbaalse või füüsilise rünnakuna, või passiivselt, nt grupist või töökollektiivist väljajätmise näol. Professori sõnul ei saa inimene mõnikord kohe aru, et teda on kiusatud, kuid mälestus, mida saadab negatiivne emotsioon, tekib siiski. 

Koos Belgia kolleegidega uuris Tamm hiljutises metaanalüüsis võimalusi kiusamismälestuste mõju alt vabaneda. Täpsemalt võtsid nad luubi alla kognitiivse käitumisteraapia (KKT) ning mälestuste ümberhindamise ja -kodeerimise.

Töörühm vaatas KKT kohta läbi 24 ja ümberhindamise kohta kaheksa varasemat teadustööd. "Esmased tulemused on väga huvitavad. Näeme, et kujutluspõhisel ümberkodeerimisel näib olevat kognitiiv-käitumisteraapiaga sarnane, võib-olla isegi võrdne mõju," toob professor välja.

Mineviku-mina võetakse käe kõrvale

Kiusu võib eri vormides esineda kogu inimese elukaare jooksul: näiteks liigitub kiusuks seegi, kui inimene töökollektiivis projektidest alatasa välja jäetakse. Oma uuringus keskendusid Gerly Tamm ja kolleegid aga kitsamalt lapseeas koolis, peres ja huviringides kogetud kiusule. 

Mistahes kiusamine elab inimese peas edasi mälestuste näol. Mälu on kogu aeg inimesega kaasas ja mõjutab varasemate kogemuste kaudu tema suhtumist kõigesse elus ettetulevasse. "Kiusamise korral kujuneb inimestel samamoodi välja teatav hoiak mõnede olukordade või asutuste suhtes, sõltuvalt sellest, millised on nende varasemad kogemused," selgitab professor.

Samas on psühholoogiateaduses praegu esile kerkinud mälestuste ümberkirjutamise teema. "Iga kord, kui mälestusi aktiveerime ehk mõtleme millelegi, mis on meiega kunagi varem juhtunud, on meil võimalus mälestus uuesti, teatud väikeste moonutatud nüanssidega kodeerida," kirjeldab Tamm.

Sama põhimõtet kasutab teadlikult ära kujutluspõhine ümberhindamine kui teraapiameetod. Kui kognitiivne käitumisteraapia (KKT) kujutab endast klassikalist vestlust psühholoogiga, siis mälestuste ümberhindamine võib olla osa sellest, aga ei pea kuuluma KKT protsessi.

Nagu Tamme ja kolleegide uuring näitas, saab aga ümberkodeerimisega seljatada kiusamismälestust ka iseseisva võttena. "Valitakse välja üks olukord või olukordade seeria, mis inimest kõige rohkem häirib ja mis on seotud tema vaimse tervise seisundiga. Selle konkreetse mälestusega hakatakse tööle," selgitab professor.

Näiteks võib inimesele meenuda olukord, kus klassikaaslased tulid tualettruumi talle halvasti ütlema või tegid talle liiga füüsiliselt. Terapeut üritab siis kiusatud inimesega koos sellesse hetke tagasi minna.

Üks võimalus on kasutada kaastunde meetodit: inimene paigutab end täiskasvanuna kiusatud lapse kõrvale ja aitab tal meenutatavas olukorras toime tulla. "Seda püütakse korduvalt läbi teha, kuni lõpuks, kui inimene mälestust uuesti meenutab, on sellega kaasnev emotsioon muutunud," osutab Tamm. Teisalt on võimalik moonutada mälestust ennast ja hinnata näiteks ümber halvastiütlejate motiive. 

Ülevaateuuringust nähtus, et mälestuse ümberkodeerimisega võib saada kiusamisvalust üle sama tõhusalt kui KKT-ga. "See viitab, et just kiusamisohvrite puhul võikski terapeut esimese võttena mõelda kujutluspõhisele ümberhindamisele," pakub Tamm. Piltlikult öeldes võib piisata üksnes mälestuse ümberkodeerimisest, et ülejäänud kiusamise mõjuga seonduv iseenesest paika loksuks.

Vaja on täiendavaid uuringuid

Ehkki Gerly Tamme ja kolleegide uuring viitab mälestuste ümberhindamisest saadavale tervisekasule, on tegu esialgu üksnes varasemate teadustulemuste ülevaatega. Professori sõnul tuleb samal teemal teha kindlasti uusi eksperimentaalseid uuringuid. "Paljudes varasemates töödes olid kontrollrühmad puudulikud või puudusid üldse. Vaadatud oli ainult muutust enne ja pärast teraapiat. Seetõttu on raske teraapia mõju kohta lõplikke järeldusi teha," osutab ta.

Sellegipoolest peab Tamm kujutluspõhist ümberkodeerimist paljulubavaks teraapiavormiks, mida valusate mälestustega tegelemiseks kasutada. "Kui tegemist on mälestusega, mis vajab sekkumist, mõjutab igapäevaelu ja põhjustab näiteks ärevuse või depressiooni sümptomeid, peab ikkagi spetsialisti abi otsima," sõnab ta.

Kui aga tegu on lihtsalt häiriva mälestusega, võib inimene abi leida ka mälestusi ümberkodeerida aitavast eneseabikirjandusest. Eesti keeles sellist teaduspõhist kirjandust praegu Tamme teada paraku veel pole. "Samas on see potentsiaalne suund, et inimene saab turvalises keskkonnas korduva meenutamise kaudu oma mälestusi ise ümber mõtestada," arutleb ta.

Gerly Tamm ja kolleegid kirjutavad oma tööst ajakirjas Clinical Psychology & Psychoterapy.