Ligikaudu kahe kolmandiku esimesel trimestril katkenud raseduste taga on kromosoomivead. Selleks, et selgitada välja katkemise täpne geneetiline põhjus, on arstiteadlased seni analüüsinud eemaldunud abortiivset kudet ehk viljastumisprodukti. See on aga nii patsiendile kui ka analüüsi teostajale emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav, kallis ning tihti ka tehniliselt keeruline, sest laboriproovi võib sattuda naise enda rakke, mistõttu jääb täpne vastus saamata.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi teadlased testivad aga lahendust, millega saab määrata raseduse katkemise põhjuse vereanalüüsi põhjal.

Uuringu eestvedaja professor Ants Kure sõnul põhineb uus metoodika loote rakuvabal DNA-l, mis jõuab raseduse ajal ema vereringesse. "See on üks selline huvitav fenomen, et kui naine ootab last, jõuab tema vereringesse ka loote DNA. Seda on seal küll hästi vähe, aga seda on samamoodi võimalik analüüsida. See on pannud aluse täiesti uuele rakendusele, mida nimetatakse mitteinvasiivseks prenataalseks testimiseks," selgitas Kurg.

Vereanalüüsi teeb keeruliseks see, et loote rakuvaba DNA-d on ema veres äärmiselt vähe ja teadlased peavad selle üles leidma ema enda DNA foonilt. Augustis lõppenud pilootprojekt tõestas, et vereproovil põhinev meetod on siiski piisavalt täpne ning tulemused langevad koeanalüüsidega suures plaanis kokku. 

Kindel vastus annab rahu

Täpne geneetiline põhjus on raseduse katkemise läbi teinud peredele oluline eelkõige selleks, et taastada meelerahu. "See on alati peamine küsimus, kui toimub raseduse katkemine: mida ma valesti tegin ja miks see minuga juhtus?" rääkis Kurg.

Kui vereanalüüs tuvastab tsütogeneetilise põhjuse ehk juhusliku kromosoomivea, kergitab see vanematelt põhjendamatu süütunde. "Arstide jaoks on oluline veel see, et kui õnnestub ära näidata tsütogeneetiline põhjus, on üsna suur tõenäosus, et uut last plaanides läheb järgmise raseduse korral kõik korda. Kui aga tsütogeneetilist põhjust ei leita, on vajalikud lisauuringud juba hoopis keerulisemad," lisas professor.

Selleks, et vereanalüüsil põhinev analüüs jõuaks igapäevasesse meditsiinipraktikasse, alustavad teadlased koos Tartu Ülikooli naistekliiniku ja tervisetehnoloogia ettevõttega Celvia CC mahukat rakendusuuringut, mida toetab ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus.

Kolmeaastane projekt algab sel sügisel. "On terve rida küsimusi, millega tahame edasi tegeleda. Näiteks uurida, kui varases raseduse etapis on võimalik analüüsi teha ning kuidas mõjutavad seda emapoolsed kaasuvad haigused ja ravimid. Samuti on eraldi küsimus peetunud rasedus – millise aja jooksul on pärast raseduse peetumist veel võimalik põhjust rakuvaba DNA baasil tuvastada," selgitas Kurg edasisi samme.