California Ülikooli uurijad siirdasid kolmele halvatusega patsiendile õhukese elektroodide võrgustiku, mis paiknes nende ajukoorel. Seejärel palusid nad katsealustel üritada öelda kindlaid lauseid ja teha samal ajal igapäevaseid liigutusi, nagu näiteks lehvitada või näidata pöidlaga heakskiitu. Elektroodid püüdsid kinni patsientide ajus tekkivad signaalid ning teadlased tõlkisid need omakorda ekraanil olevale avatarile antavateks käsklusteks.

Teadlased on seni eeldanud, et samaaegse kõnelemise ja käeliigutuste ajusignaalid on lihtsalt kahe erineva tegevuse summa ning žestide sooritamine pigem segab tehnoloogial kõne tuvastada. Analüüs tõi aga esile, et korraga rääkides ja žestikuleerides tekib ajus hoopis teistsugune ja märksa keerukam signaalide muster kui samu tegevusi eraldi sooritades. 

Selgus, et tehisintellektil põhinev avatar suutis patsientide soove edukamalt ja täpsemalt peegeldada, kui algoritmi õpetati just ühendatud, mitte eraldiseisvate ajusignaalide peal. 

Seletus seisneb selles, et inimese aju ei toimi mitut asja korraga tehes lihtsal liitmise põhimõttel, vaid erinevate tegevuste ühendamisel tekib unikaalne tervikpilt. Aju-arvuti liidesed, mida on seni peamiselt treenitud kas ainult teksti loomiseks või robotkäe liigutamiseks, jäävad seetõttu kogu suhtlusviisi tabamisel hätta. 

Teadlased avaldavad lootust, et tuleviku meditsiinilised abivahendid suudavad ühel päeval arvestada inimese suhtluse mitmekülgsusega. Ehkki tehtud katses olid osalejate ajud arvutitega ühendatud juhtmete abil, loodavad uurijad katsetada peagi täielikult juhtmevaba versiooni, mis teeks tehnoloogia igapäevaelus kasutamise oluliselt mugavamaks. 

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Nature Neuroscience. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.