Enteroviiruste põhjustatud haigused meenutavad sageli tavalist gripi- või külmetushaigust. Käe-jala-suu tõbi võib samuti tulla palaviku ja nohu-köhaga, kuid lisaks võivad tekkida villid kätele, jalgadele, suhu ja suu ümbrusesse ning sõrme- ja varbaküüned võivad lahti tulla. 

Kuigi viimaste aastate mõne suurema enteroviiruste puhangu tõttu võib jääda mulje, et tegu on uue viirusega, on perearst Piret Rospu sõnul ennekõike edasi arenenud diagnostika, mis võimaldab haigustele täpsemad viiruste nimed anda. "Enteroviiruseid tunti juba Vana-Egiptuses, aga varem nimetati neid näiteks kõhulahtisuse või köha-nohu haiguseks," selgitas Rospu. 

Enamikul juhtudel möödub haigus iseeneslikult ja tõsisemate tagajärgedeta. Harva võib nakkus põhjustada entsefaliiti ehk ajupõletikku, närvisüsteemi kahjustusi ja südame- või kopsutalitluse häireid. Vaatlusuuringud näitavad, et ligi 13 protsenti nakatumisjuhtudest kulgeb asümptomaatiliselt, lõviosa nakatunutest ehk 86 protsenti põevad haigust kergelt ning vaid ühe protsendi nakatunute seisund muutub kriitiliseks. Kõrgem risk on imikutel, viimaseid rasedusnädalaid ootavatele naistel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel. 

Viirus levib peamiselt fekaal-oraalsel teel – näiteks määrdunud käte kaudu –, aga ka saastunud vee ja toidu teel või piisknakkusena. Enim ohustab see alla viieaastaseid lapsi, kelle immuunsüsteem pole veel lõplikult välja kujunenud. Enteroviiruste peiteaeg on tavaliselt kolm kuni kümme päeva. Haigus võib kesta kuni kümme päeva, kuid möödub enamasti nädala jooksul. Käe-jala-suu tõve korral on nakatunu nakkusohtlik seni kuni tekib uusi ville. 

Enteroviirused kuuluvad pikornaviiruste sugukonda ning nende hulka loetakse nii polioviirused, mis põhjustavad lastehalvatust, kui ka coxsackie- ja echoviirused. Tegemist on ühe maailma levinuima viirusrühmaga. 

Tänu tõhusale vaktsineerimisele ei ole lastehalvatust Eestis esinenud alates 1962. aastast. Enteroviiruste perekond hõlmab aga üle saja erineva viirustüve, millest enamiku vastu puuduvad seni universaalselt toimivad vaktsiinid. 

Rospu kinnitas, et enteroviirused levivad kõige edukamalt suve lõpul ja varasügisel. Teadlased seostavad seda parasvöötmes nii viirust soosiva temperatuuri ja niiskustasemega kui ka kooli ning lasteaia algusega, mil laste tihe kontakt kiirendab viiruse levikut. Sten de Schrijveri ja kolleegide ülevaates enteroviiruste levikust Euroopas selgus, et viimastel aastatel koonduvad nakkuspuhangud üha enam varasügisesse. 

Spetsiifiline ravi käe-jala-suu tõve vastu puudub, kuid haigust ravitakse sümptomaatiliselt. "Lööve on üldjuhul iseparanev. Kui villid muutuvad mädaseks, võib osutuda vajalikuks antibiootikumravi," selgitas Rospu. Leevenduseks soovitab ta nahka puhtana ja niisutatuna hoida. Tarbida tuleks piisavalt vedelikku ja vajadusel alandada palavikku. 

Kuna otsene ravi puudub, on kõige tõhusam kaitse enteroviiruste eest ennetav käitumine ja elementaarne hügieen. Lisaks kätepesule ja haigega kontakti välitimisele on abi  tualettruumi pindade regulaarsest puhastamisest.

Zhu, P., Ji, W., Li, D. et al. Current status of hand-foot-and-mouth disease. J Biomed Sci 30, 15 (2023). https://doi.org/10.1186/s12929-023-00908-4 https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/enteroviirusnakkused