Suurbritannia Warwicki ülikooli teadlased uurisid valgeid kääbuseid. Need on tihedad tähejäänused, mis jäävad järele meie Päikese sarnaste tähtede kustudes.

Kuna ükski neist surnud tähtedest ei asu Maale piisavalt lähedal, et nende tõelist värvi otse näha, uurisid teadlased nende valgusspektreid. Nad lasid kogutud andmed läbi inimsilma värvitaju mudeli: see aitas välja selgitada, millistena need tähed inimesele tegelikult paistaksid.

Uurijad avastasid tähe tähisega WD J1330+6435, mis on teadaolevalt esimene roheline täht meie galaktikas. See täht on ajapikku endasse neelanud omaenda planeedisüsteemi kiviseid jäänuseid. Samuti leidsid uurijad 48 valgusaasta kauguselt sügavroosalt helendava tähe, mis on tõenäoliselt seni leitud tähtedest kõige punasem.

Laiem analüüs 151 lähikonna valge kääbuse kohta paljastas, et kuigi enamik neist on valged, särab umbes iga 30. täht mõnes ebatavalises värvitoonis.

Nähtuse põhjus on seotud tähtede äärmusliku tihedusega. Jahedate valgete kääbuste atmosfäär on miljoneid kordi tihedam kui Päikese väliskiht ja sarnaneb tiheduselt pigem veega. Sellistes oludes hakkavad atmosfääri sattunud elemendid, nagu süsinik, kaltsium ja naatrium, ümbritseva tiheda heeliumiga reageerides teistmoodi käituma.

Rohelise tähe korral neelavad naatriumiosakesed ära spektri oranži osa, jättes tähele vaid roheka kuma. Roosade ja lillade toonide taga on aga tähe sisemusest pinnale kerkinud süsinik, mis tähe valgust moonutab.

Uurijad kirjutavad oma leidudest ajakirjas RAS Techniques and Instruments.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.