Teadlaste huviorbiiti sattunud planeet LHS 1140b teeb oma tähe ümber tiiru vähem kui 25 päevaga, hoiab alati sama külge tähe poole ja selle atmosfääris leidub ohtralt heeliumi. Neile veidrustele vaatamata sai sellest nüüd üks paljutõotavamatest paikadest, kust otsida maavälist elu. Varasemad laborikatsed on näidanud, et osa pärmidest ja bakteritest suudavad edukalt ellu jääda ka heeliumirikkas keskkonnas.

Maast 48 valgusaasta kaugusel asuv LHS 1140b tiirleb ümber punase kääbuse, mille sarnased tähed moodustavad Linnutee galaktikas kõige levinuma tähetüübi. Vaatamata oma väiksusele vallandub neilt väikestelt taevakehad ikka ja jälle energeetilisi sähvatusi. Kiirguspursked võivad olla sedavõrd võimsad, et paiskavad ka planeedil tekkida jõudva atmosfääri kaugele avakosmosesse.

Teadlased murdsid seetõttu aastakümneid pead, kas kivised maailmad suudavad oma atmosfääri üleüldse kuidagi taoliste jahedate tähtede raevu eest kaitsta. Vastasel korral poleks elule sellest suuremat kasu, et planeedi pinnatemperatuur võimaldaks püsida veel vedelas olekus.

Nüüd ajakirjas Science kirjeldatud avastus tehti tänu matemaatilisele ennustusele. Harvardi ülikooli planeediteadlane Collin Cherubim koostas doktoriõpingute ajal planeetide arengut kirjeldava mudeli. Arvutused näitasid, et LHS 1140b gravitatsiooniväljast peaksid kergemad elemendid tasapisi avakosmosesse lenduma.

Teda juhendanud Harvardi astronoom David Charbonneau suhtus tudengi ideesse aga esialgu varjamatu skepsisega. Varasemalt polnud keegi kiviplaneetide puhul taolist nähtust märganud ja teooria toetus pelgalt arvutustele. Vaatlusandmete järel pidi kogenud teadlane oma seisukohta muutma.

Cherubim hüpoteesi proovile panemiseks suundus uurimisrühm Tšiilis asuvasse Magellani observatooriumisse. Teadlased suunasid WINERED spektrograafi punasele kääbusele täpselt sel ööl, kui LHS 1140b ja teine samas süsteemis asuv planeet tähe eest läbi liikusid. Eksoplaneetide atmosfääri läbinud valgus paljastas nende keemilise koostise.

Ühel planeetidest polnud vaatluste põhjal mingit arvestatavat atmosfääri. LHS 1140b jättis aga andmetesse selge heeliumi sõrmejälje. Kauge maailm oli suutnud atmosfääri kuidagi miljardeid aastaid alal hoida ja seda tähekiirguse eest kaitsta.

Töörühma analüüsi põhjal saab planeet tänada oma kodutähte. Süsteemi keskmes asuv punane kääbus on umbes kuue miljardi aasta vanune ja teistest sarnastest tähtedest oluliselt rahulikum. Kuna tähel pole suuri purskeid vähemalt seni märgatud, suutis planeedi raskusväli atmosfääri põgenemast hoida.

Cherubim rõhutas, et värske leiu põhjal ei saa veel öelda, kas planeedil leidub algelisi eluvorme. Pigem täidab atmosfääri olemasolu ühe kriitilise tähtsusega lahtri. Kindel pole isegi see, kas planeedil leidub vett. Tehtud vaatlused annavad tõenäoliselt aimu vaid planeedi atmosfääri ülaosast ja madalamal võib leiduda teisigi gaase. Järgmise sammuna loodavad seetõttu teadlased leida võimsamate maapealsete teleskoopidega LHS 1140b atmosfääri täieliku keemilise koostise.

Ühtlasi proovivad nad sama mudeli toel kaardistada galaktikat uute potentsiaalsete elupaikade leidmiseks. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi astrofüüsik Sara Seager näeb praeguses eduloos uue etapi algust. Ühe sellise planeedi olemaolu vihjab, et sarnaseid kehi leidub galaktikas veel terve hulk, kinnitas Seager ajalehele The New York Times.