Maa ööpäev tähistab ajavahemikku, mis planeedil kulub oma telje ümber ühe täieliku tiiru tegemiseks. See on umbes 86 400 sekundi ehk 24 tunni pikkune. Samas mõjutab Maa pöörlemist terve rida tegureid, sh Päikese ja Kuu asend, muutused Maa magnetväljas ja planeedi massi jaotus, vahendab Live Science.

Üsna algusest peale on Maa pöörlemine pisitasa aeglasemaks muutunud, venitades ööpäeva muudkui pikemaks. Uuringutest on teada, et umbes ühe kuni kahe miljardi aasta eest vältas ööpäev Maal üksnes 19 tundi. Ilmselt oli Kuu toona Maale lähemal. Kuu gravitatsiooniline tõmme oli seetõttu praegusest märksa tugevam ja päevad pikenesid Kuu tugeva loode pidurduse tõttu tohutu kiirusega. Sellest ajast saati on Kuu Maast aeglaselt eemaldunud, mistõttu ka päevade pikenemise kiirus on vähenenud.

Viimastel aastatel on teadlased märganud Maa pöörlemises teatavat varieeruvust. Aastal 2020 panid nad näiteks tähele, et Maa pöörles kiiremini, kui ühelgi varasemal mõõtmishetkel alates 1970. aastatest. Teadaolevalt kõige lühem päev oli aga 2024. aasta 5. juuli, millel jäi 24 tunnist puudu 1,66 millisekundit.

Suvine rohelus muudab päeva pikkust

Kuu ei tiirle Maa ümber ringikujulisel orbiidil. Kõige lähemas punktis asub see Maast 360 493 kilomeetri ja 404 999 kilomeetri kaugusel. Sinna juurde pole Kuu orbiit mitte ainult väljavenitatud, vaid paikneb Maa taevaekvaatori suhtes 18° kuni 28° nurga all. Mida järsem on see nurk, seda kiiremini Maa pöörleb, kuna Kuu gravitatsioon toimib sel juhul kiirendavalt ja tasakaalustab pidurdavat mõju, mida Kuu apogee tavaliselt avaldab. Sel suvel ongi Kuu kõnealusel kolmel päeval oma 28-kraadise tipu lähedal.

Kuna pidurdav mõju on väiksem, saabki Maa pöörlemine ajutiselt kiireneda, viies lühemate päevadeni. Täpsemalt on ööpäev sel korral 1,3–1,51 millisekundit tavapärasest lühem.

Lisaks osutab üks hiljutine uuring, et ka inimtegevus mõjutab planeedi pöörlemiskiirust. NASA teadlased arvutasid välja, et kliimamuutusest tingitud jää ja pinnavee liikumine on pikendanud ööpäevi Maal aastatel 2000–2018 kiiremaks 1,33 millisekundi võrra sajandis.

Maa pöörlemist mõjutavad loodusnähtused. Näiteks Jaapani 2011. aasta maavärin tegi päeva 1,8 mikrosekundi võrra lühemaks. Liverpooli Ülikooli geofüüsik Richard Holme'i hinnangul võib Maa pöörlemist mõjutada aga isegi aastaaegade vaheldumine. Kuna maismaad on põhjapoolkeral rohkem kui lõunapoolkeral ja ühtlasi on puud suvisel ajal lehes, tähendab see, et olemasoleva aine massi kese kerkib maapinnast kõrgemale ehk Maa keskmest eemale. 

Mistahes keha pöörlemist mõjutab aga selle massi jagunemine. Kui näiteks uisutaja kohapeal keerutab, on tema kiirus käsi rinna vastu surudes suurem. Käsi laiali ajades võtab uisutaja aga hoogu maha. Maa ajab piltlikult öeldes käed laiali üksnes suvel, mistap peab ka planeedi pöörlemiskiirus sel ajal muutuma. Nii võibki ööpäeva pikkus Holme'i sõnul suvel varieeruda.

Kõnealusel kolmel suvepäeval tiksuvad kellad siiski endistviisi ja ükski tavainimene muutust märgata ei tohiks. Muutust oleks näha alles juhul, kui päeva pikkus veniks 0,9 sekundist ehk 900 millisekundist pikemaks. Seda pole küll ühe ööpäeva jooksul kunagi juhtunud, ent aastatega nihkuvad kellad planeedi asendiga võrreldes üha enam sünkroonist välja. Nihet jälgib rahvusvaheline Maa pöörlemise ja viitesüsteemide teenistus (IERS), mis lisab vajadusel maailmaajale tasakaalustava lisasekundi.