Sellist üksikasjalikku sissevaadet eksoplaneedi WASP-121b atmosfääri pakuvad Saksamaa astronoomiainstituudi teadlased. Nad kasutasid James Webbi kosmoseteleskoopi, et jälgida planeedi atmosfääri läbivat tähevalgust hetkel, mil planeet oma kodutähe eest läbi liikus.

Analüüs tõi esile, et gaasihiiglase elurütm on erakordne: üks aasta kestab seal vaid 30,5 tundi. Lisaks on tähe tohutu gravitatsioon venitanud muidu ümmarguse planeedi pigem ragbipalli meenutavaks ovaaliks.

Äärmusliku ilma taga on planeedi omapärane suhe oma kodutähega. Nimelt on WASP-121b loodeliselt lukustunud, mis tähendab, et selle üks külg on alati pööratud tähe poole, teisel poolel valitseb aga igavene öö.

Andmed näitasid, et planeedi õhtupoolne atmosfäär neelab pisut rohkem tähevalgust kui hommikune. Teadlaste sõnul peitub seletus selles, et õhtupoolel on palju kuumem, mis paneb sealsed gaasid paisuma.

Puhevile aetud atmosfäär katab ruumist suurema osa ja blokeeribki rohkem tähevalgust. Kuumus on sealjuures niivõrd äärmuslik, et suudab atmosfääri ülakihtides lõhkuda isegi veemolekule. Jahedamal hommikupoolel võivad taevast katta aga hoopis kivimite koostisosadest ehk silikaatidest koosnevad pilved.

Planeedi päevapoole suures kuumuses aurustub ka mineraale ning metalle, mida võimsad tuuled kannavad koos kuumusega edasi jahedama ööpoole suunas.

Külmemasse piirkonda jõudes need kondenseeruvad ja langevad vihmana alla. Seetõttu sajabki sel planeedil vee asemel vedelat rauda ning kalliskive, nagu rubiine ja safiire.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Nature Astronomy.