Kui olete kunagi kasutanud isepruunistavat kreemi, et nahale jumet anda, olete ilmselt kokku puutunud ainega nimega erütruloos. See looduses näiteks punastes vaarikates leiduv suhkur reageerib naha pindmiste rakkudega ja annab aegamisi neile loomuliku pruuni tooni. 

Nüüd aga vaatas sama aine teadlastele vastu hoopis ootamatust ja jäisemast keskkonnast. Astronoomidel õnnestus esimest korda leida see nelja süsinikuaatomiga suhkur tähtedevahelisest ruumist.

Hispaania astrobioloogiakeskuse uurijad eesotsas Izaskun Jiménez-Serraga võtsid sihikule meie galaktika keskmes asuva molekulaarpilve, mis kannab tähistust G+0.693-0.027. Gaasipilvest lähtuvate nõrkade kiirgussignaalide püüdmiseks kasutasid nad suuri, 40-meetrist Yebesi ja 30-meetrist IRAM-i raadioteleskoopi. 

Nendega kogutud andmed kinnitasid 16 aatomist koosneva erütruloosi olemasolu. Leid teeb erütruloosist esimese tõelise suhkru, aga ka esimese nelja hapnikuaatomiga ühendi, mis tähtedevahelisest ruumist seni leitud on.

Analüüs tõi esile teisegi huvitava detaili. Äsja leitud nelja süsinikuaatomiga erütruloos on vaadeldavas gaasipilves vähemalt kaheksa korda levinum kui väiksemad, kolme süsinikuga suhkrud. Neid lühemaid molekule, nagu näiteks glütseraldehüüdi, ei õnnestunud samast piirkonnast tuvastada isegi ülitundlike aparaatidega.

Kuidas aga saavad sellised keerulised ained kosmoseavarustes tekkida? Astrokeemiliste mudelite põhjal peitub seletus jäiste tolmukübemete pinnal toimuvates reaktsioonides. Seal põrkuvad ja ühinevad edukalt kaks lihtsamat, kahe süsinikuga molekuli – glükoolaldehüüd ja etüleenglükool.

Uus leid võib aidata paremini mõista elu päritolu. Teadlaste sõnul võivad erütruloosi taolised ketoosid ehk suhkrud veekeskkonnas isomeriseeruda kergesti teisteks vormideks. Seega on täiesti võimalik, et just kosmoses tekkinud ja kunagi ammu meteoriitidega noorele Maale langenud erütruloos pakkus elule algset ehitusmaterjali. Seda laadi suhkrud võisid olla oluline lüli elu tekkeks vajalike esimeste geneetiliste koodide, näiteks RNA-laadsete molekulide loomisel.

Uurijad kirjutavad oma avastusest ajakirjas Nature Astronomy.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.