Kuidas tekkis Merkuur?
Maa ja Merkuur asuvad kosmilises mõõtkavas üksteisele üsna lähedal. Siiski on need planeedid väga erinevad.
Maa sisemuses on ohtralt vett, süsihappegaasi ja muid kergesti aurustuvaid ühendeid, Just need soodustavad maakera tulemägede plahvatuslikke purskeid. Merkuuri peetakse Kuuga sarnanevaks kivikõrbeks, kus ei saa olla tegutsevaid vulkaane.
2011. aastal Merkuuri orbiidile jõudnud NASA sond Messenger on praeguseks peaaegu kogu planeedi pinna üles pildistanud. Juba esimestel fotodel nägid astronoomid vulkaanilist tuhka.
Seega pidid Merkuuril mingil ajal tegutsema vulkaanid ning tol ajal oli planeedi koostis praegusest erinev. On selgusetu, kas tulemäed olid aktiivsed ainult Merkuuri nooruspõlves või ka hiljem. Siiani on oletatud, et aktiivseid vulkaane oli vaid ülinoorel Merkuuril umbes 4,5 miljardit aastat tagasi.
USA Browni ülikooli geoloog Timothy Goudge analüüsis koos oma kaastöölistega Merkuuri 51 erineva piirkonna fotosid ja spektromeetria-andmeid. Kõikidel aladel oli märke vulkaanituhast, kuid mõnes piirkonnas oli kivimitel rohkem kulumise märke. Seega ei pursanud tulemäed samal perioodil vaid hoopis pikema aja jooksul.
Vulkaanituhk on alati noorem kui kraater, kust see pärineb. Kraatri vanus seab seega paika tuha vanuse ülempiiri ning kraatrite eluiga saab omakorda hinnata nende seinade kulumise järgi.
Sellise "kivimikellaga" suutis Goudge näidata, et osa Merkuuri vulkaanikraatritest on üsna noored , need võisid tegutseda kõigest miljardi aasta eest. See tekitab küsimusi planeedi tekkeloo kohta.
Pärast Pluuto kääbusplaneediks taandamist on Merkuur Päikesesüsteemi kõige pisem planeet. Samas on sel erakordsel suur rauast tuum. See on tekitanud oletuse, et Merkuur oli kunagi palju suurem.
Väiksemaks muutumise põhjuseks on peetud kokkupõrget mingi teise taevakehaga või Päikese mõju. Samas on selge, et pärast sellist katastroofi oleksid kõik lenduvad ained Merkuuri koostisest kadunud ja vaid miljard aastat tagasi poleks saanud ükski tulemägi pursata.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets.
Toimetaja: Piret Pappel