Juhtlõnga said teadlased Lääne-Austraalia kraatonist. Kraaton tähistab mandrilise maakoore osa, mis on püsinud stabiilsena enam kui miljard aastat.

Sealt leitud tsirkooni-nimelise mineraali kristallid sisaldavad tõendeid iidsete meteoriitide tabamustest. Need toimusid siis, kui mandrid ei olnud veel eraldunud.

Tsirkoonikristallide analüüs andis aimu kivide sulamisest, mis kandus pinnalähedalt aina sügavamale maa sisemusse. Just see protsess leiab aset suurte meteoriitide tabamuse korral, selgitas uurimuse juhtautor, Austraalias asuva Curtini Ülikooli geoloog Tim Johnson.

Tegemist on esimese uurimistööga, mis pakub usaldusväärseid tõendeid sellest, et kontinentide moodustumine sai alguse Maa kokkupõrkest meteoriitidega.

Teadlased analüüsisid 26 tsirkooni sisaldavat kivi, mille vanus varieerus 2,9 kuni 3,6 miljardi aastani. Tsirkoonis sisalduvate hapniku isotoopide analüüsi tulemusel tegid nad kindlaks maakoore arengu kolm järku, mille tulemusel arenesid praeguste mandrite piirjooned.

Kuigi andmed viitavad, et Lääne-Austraaliale sarnased geoloogilised protessid iseloomustavad ka teisi maakera piirkondi, plaanivad teadlased selle kinnitamiseks teha täiendavaid analüüse.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.