Doktoritöö: kunstiõpetajate pandeemiaaegsetest kogemustest said õpetamismustrid

Kui kunstitunnid COVID-19 pandeemia ajal veebi kolisid, pidid õpetajad leidma viise, kuidas praktilist õppeainet ekraani vahendusel õpetada. Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Antonina Korepanova uuris, millised lahendused õpetajate kogemuse põhjal hästi toimisid, ning koondas need õpetamismustriteks, mida saavad vajadusel kasutada teisedki õpetajad.
Veebipõhist kunstiõpet peeti koroonapandeemia ajal ateljeeõppele kehvaks asenduseks. Tegelikult said aga kunstiõpetajad distantsõppe ajal palju vajalikke teadmisi, et õpetada kunsti tulemuslikult ka läbi arvutiekraani. Lahendused, mis aitasid õpetajatel kaugtööga seotud raskustega toime tulla, jäid enamasti aga iga õpetaja enda teada. Antonina Korepanova teadustöö aitab kaasa sellele, et headest veebiteel antava kunstitunni praktikatest saaks kasu rohkem kunstiõpetajaid.
Uurimuse käigus intervjueeris Korepanova 24 ülikooli kunstiõpetajat Ameerika Ühendriikidest, Euroopast ja Hiinast. Kõik intervjueeritud pedagoogid olid õpetanud nii kontaktõppes kui ka veebis. Lisaks korraldas ta seitsme õpetajaga rühmaarutelu generatiivse tehisintellekti teemal ja võrdles tulemusi 48 avaldatud uurimusega.
Korepanova uurimus tõi esile 15 probleemi, millega kunstiõpetajad veebis kokku puutuvad ning jagas need kuude kategooriasse. Osa probleeme on omased visuaalkunstile ja vajavad seega eraldi lahendusi. Õpetajad kasutasid nende probleemidega toimetulekuks kolme peamist strateegiat, millest igaühe juurde kuulub oma õpetamismustrite kogum. Iga õpetamismuster kirjeldab lühidalt õpetamisprobleemi ja lahendusi, mis õpetajate kogemuse põhjal toimisid.
"Kui tuua paralleel kokandusega, siis õpetamismuster on nagu retsept," selgitas Korepanova. Doktoritöös käsitles ta nii veebipõhisele õpetamisele ja kunstile omaseid mustreid kui ka neid, milles kasutatakse tehisintellekti pilditööriistu.
Disainmõtlemisest üksi ei piisa
Disainmõtlemist ehk loomevaldkondades levinud probleemilahendusviisi peetakse sageli kunstiõpetuse aluseks. Uuring aga näitab, et see hõlmab vaid osa õpetajatööst.
"Kunstiõpetajad ei aita õpilastel üksnes ideid luua ja esemeid valmistada. Nad panustavad ka õpilaste isikliku ja tööalase arengu toetamisse," leidis Antonina Korepanova. Seetõttu seostab doktoritöö õpetamismustrid õpieesmärkidega, mida õpetajad soovivad saavutada. See aitab valida konkreetse tunni jaoks sobiva lähenemisviisi.
Doktoritöö näitab, et veebipõhise kunstiõpetusega kaasnevad spetsiifilised, kuid lahendatavad probleemid. Et õpetajad saaksid kogemusi vahetada, lõi Korepanova avatud veebitööriista prototüübi, mis esitab õpetamismustreid andmete visualiseerimise abil. Lisaks veebitundidele sobivad paljud lahendused ka klassiruumis kasutamiseks.
Antonina Korepanova kaitses doktoritöö "Teaching Patterns in a Digitally Mediated Art School" ("Õpetamismustrid digivahendatud kunstikoolis") Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis 13. oktoobril 2026. Doktoritööd juhendasid Tallinna Ülikooli täiskasvanuhariduse ja mitteformaalõppe professor Kai Pata ja Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi professor Maximilian Günther Schich. Oponeerisid Aalto Ülikooli dotsent Juuso Tervo ja L'Aquila Ülikooli dotsent Maka Eradze.
Toimetaja: Johannes Peetsalu





















