Doktoritöö kaardistas eesti keele õppimisel ette tulevad probleemid ({{commentsTotal}})

Doktoritöös kasutati keeleteaduses uudset meetodit, mis salvestab kogu keeleõppija tegevuse klaviatuuril.
Doktoritöös kasutati keeleteaduses uudset meetodit, mis salvestab kogu keeleõppija tegevuse klaviatuuril. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tallinna Ülikooli doktorant Olga Gaitšenja uuris oma doktoritöös, millised probleemid esinevad venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsessis ning väitekiri toob välja kolm peamist raskust eestikeelse teksti koostamisel.

Esiteks: sõnavara kasutamine. Mida paremaks muutub keeleoskus, seda paremaks läheb ka sõnavara, kuid Olga Gaitšenja sõnul on kõige keerulisem leida just vajalikke leksikaalseid vahendeid ehk sõnu ja väljendeid ning seda oskust tuleb pidevalt arendada. Oluline on, et sellele pööratakse õpetamisel erilist tähelepanu.  

Teiseks: teksti planeerimine. Planeerimine katkestas teksti transkribeerimise ehk üleskirjutamise ja põhjustas Gaitšenja kinnitusel kõige pikemaid peatumisi kõigil keeleoskustasemetel.

Kolmandaks: teksti ülevaatamise ja parandamise protsess. Sellel portsessil on mõju kogu kirjutamisprotsessile, sest mida paremaks läks keeleoskus, seda põhjalikumaks läks ka teksti ülevaatamine ja parandamine.

Venekeelsetel eesti keele õppijatel esines kirjutamisel keeleoskustasemeti nii ühiseid jooni kui ka erinevusi. Näiteks A2-taseme keeleoskusega inimestel oli kõige piiratum just teksti loomine ehk teksti produtseerimine.

Keeleoskuse paranemisele osutas silmatorkavalt B2-tase, kuid seda ei iseloomustanud sugugi kohene korrektne keelekasutus. "B2-tasemel näitas suur paranduste, kustutamiste ja lisandumiste arv intensiivset keele harjutamist, teksti rohket töötlemist ning keeleoskuse kasvu, mille tulemusel muutus kirjutamine C1-tasemel automaatseks ja kõige sujuvamaks," kinnitaa Gaitšenja.

Teadvustamine aitab õppida

Gaitšenja usub, et kui venekeelne eesti keele õppija kirjutab eesti keeles ja teadvustab erinevaid raskusi, saab ta oma piirangutest üle ja suudab kirjutamisprotsessi juhtida. See doktoritöö on oluline just eesti keele õpetajatele. Kui ka õpetajad mõistavad neid raskusi, oskavad nad õppijate tähelepanu juhtida kirjutamist soodustavatele strateegiatele ning neid paremini suunata.

Olga Gaitšenja uurimisteema on uudne nii Eesti keeleteaduses kui ka selle uurimisel, kuidas inimesed omandavad eesti keelt võõrkeelena. Seni on uuritud peamiselt õppija kirjalikke valmistekste, kuid mitte kirjutamisprotsessi tervikuna.

Uudne on ka doktoritöös kasutatud metodoloogia, mis põhineb klaviatuuri klahvivajutuste salvestuse meetodil ning ScriptLog-programmil. Programm salvestab kogu kirjutaja tegevuse klaviatuuril: klahvivajutused, peatumised, tagasipöördumised, parandused, lisandumised ja hiire liigutamised koos ajaliste andmetega.

Olga Gaitšenja väitekirja "Venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsess" juhendas Turu Ülikooli professor ja TLÜ dotsent Annekatrin Kaivapalu ning Jyväskyla Ülikooli professor Åsa Palviainen. Oponendid on Jyväskylä Ülikooli emeriitprofessor Maisa Martin ning Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: