Kuigi see ei püüa olemuslikult üksikute inimeste kannatusi ja rõõme, on see üldistuste tegemiseks sageli ainus viis. Järgneva ülevaate koostamiseks on kasutatud peamiselt Maailmapanga, Heritage Foundationi, Freedom House'i ja ÜRO andmekogusid.

Suurem pole ilmtingimata parem

Üks on kindel, suurem pole ilmtingimata parem, olgu selleks rahvaarv või SKT elaniku kohta.

Alloleval graafikul kujutab mulli suurus rahvaarvu, horisontaalteljele on kantud SKT elaniku kohta, vertikaalteljel kujutatud inimarengu indeks koondab endas oodatavat eluiga, haridust ja riigi elatustaset. Lõunanaabritest edestas Eestit küll SKT ja sama raha eest ostetava teenuste ja asjade hulga poolest Leedu. Inimarengu indeksi põhjal oli Eestis elada siiski veidi parem. Põhjala riikide kinnipüüdmiseks läheb aega veel kõvasti.

Seda isegi juhul, kui 2018. aasta andmete põhjal kasvas SKT Eestis, Lätis ja Leedus kiiremini kui Rootsis ja Soomes. Võrreldes lõunanaabritega pole Eestil selle näitajaga uhkustamiseks põhjust. Veidi teistsugune pilt avaneb, kui kaasata sinna juurde ka majandusarengu jätkusuutlikkusest ülevaate andev indeks SEDA. Selle arvutamisel võetakse arvesse ka teisi majandusnäitajaid ning muu hulgas haridust, inimeste tervist, keskkonda ja valitsuse tehtavaid kulutusi.

Majandusliku heaolu hindamisel tuleb võtta arvesse ka GINI koefitsienti, mis näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust. Järgnevas võrdluses on toodud välja riigid, mille kordaja arvutati välja 2015. või 2016. aastal. Teiste puhul on andmed enam kui viie aasta vanused ehk ei pruugi anda praegu valitsevast olukorrast parimat pilti. Võrdlusesse kaasatud riikidest on tulude jaotus ühiskonnas kõige ebavõrdsem Venemaal ja Leedus. Eestis ja Lätis on olukord suhteliselt sarnane ja tulud jaotuvad ebavõrdsemalt kui mitmetes lääneriikides.

Maailmapanga ülevaate kohaselt toetab Eesti seadusandlus võrreldes lähiriikidega ettevõtluse arengut hästi. Kuigi Eesti langes 2018. aastal mõttekoja Heritage Foundation maailma majandusvabaduse edetabelis kuuendalt kohalt seitsmendale, on riik veel lõunanaabritest ees. Läti langes 28. kohale ning Leedu 19. kohale.

Omaette küsimus on, mida kõike tänu õitsevale majandusele saab ja kui palju kahjustatakse seejuures planeeti. Just sellele küsimusele üritatakse vastata õnneliku planeedi indeksi abil, mis koostati viimati 2015. aastal. Indeksi arvutamisel võetakse arvesse oodatavat eluiga, inimeste heaolu, ühiskonnaliikmetele avanevate võimaluste võrdsust ja ökoloogilist jalajälge.

Sarnaselt mitmele teisele endise idabloki riigile tõukab Eesti pingerea tagaotsa just tekitatav keskkonnakahju. Oodatava eluea ja ühiskonnas valitseva ebavõrdsuse poolest oleks Eestil ja selle lõunanaabritel potentsiaali tõusta tabeli keskmike sekka.

Poliitilised vabadused ja kohtusüsteem

Inimesed saavad vabalt hääletada, osaleda poliitilises protsessis ja loota, et rahvasaadikud oma tegude eest vastutavad.

Sarnaselt ei piirata enamasti kodanike väljendusvabandust, nende majanduslikke vabadusi ega puudutata eraomandit. Exceli tabelites paigutub Läti siinkohal tahapoole eeskätt õigussüsteemi aegluse ja võimaliku korruptsiooni tõttu. Samuti ei saa välistada, et kohtusüsteemi tööd mõjutavad teised võimuorganid.

Samale viitab Maailmapanga ja Heritage Foundationi analüüs. Õigusriigi mõiste alla koondub nii võimalus kuritegude toimepanemiseks kui ka see, kui järjepidevalt õigusriigi põhimõtteid järgitakse. Kuigi üksikud kohtumenetlused võivad venida ka Eestis, töötab kohtusüsteem maailma mastaabis märkismisväärse tõhususega.

Usaldus riigi vastu on kõrge
Eestlased võivad riiki kiruda ja needa, kuid vähemalt Heritage Foundationi andmete põhjal on riigiinstitutsioonide usaldusväärsus lääneriikidega võrreldavalt kõrgel tasemel. Valitsuse aususe indeks koondab endas usaldust riigiinstitutsioonide vastu, valitsuse läbipaistvust ja korruptsiooni määra riigis.

Teisalt saab riigi tõhususe indeksist välja lugeda, et avalike teenuste kvaliteedi, poliitikate kujundamise osas ja valitsuse valmiduse osas lubadustest kinni pidada on võrreldes lääneriikidega Eestil veel arenguruumi. Põhjamaadega on lõhe veelgi suurem. Seejuures on riik poliitiliselt oluliselt stabiilsem kui viimasel ajal näiteks USA või Suurbritannia.

Kokkuvõtlikult paistab Eesti eelnevate pealiskaudsete näitajate põhjal endise idabloki riikide seas silma pigem positiivse näitena. Vanade tööstusriikide ja eriti Põhjamaadega pole mõtet end aga veel Exceli tabelite põhjal võrrelda.