Pühapäeval läheb taaskord suurem osa Euroopa riikidest üle talveajale. Kuigi käsitsi peab oma kella tunni võrra taha keerama üha väiksem arv inimesi, võib tekkida endiselt paljudel küsimus, miks seda ikkagi kõike tarvis on. Nagu allolevalt graafikult selgub, pole vastus sirgjooneline.
Millesse usub tänapäeva eestimaalane ja kuidas see usk on seotud kristlusega, kirjutab Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom.
Meie koolides õpetatakse matemaatikat viisil, mis on olnud vajalik sadu aastaid, kuid mis ei arvesta sellega, et tänapäeval on arvutid, mis suudavad meie eest arvutada ning palju olulisem oleks lihtsalt matemaatikast aru saada. Nii leiab Stanfordi Ülikooli matemaatikadotsent Keith Devlin.
"Mina võõrkeeli ei oska, mul ei ole keelevaistu". Sellist põhjendust oma puudulikule võõrkeeleoskusele on ikka aeg-ajalt kuulda. Mis see salapärane keelevaist siis on, selgitab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder.
Robotite ja tehisintellekti pealetung loob vähemalt nelja aasta jooksul pea kaks korda rohkem töökohti kui sama aja jooksul kaob. Positiivsele sõnumile vaatamata tuleb hakata aga juba praegu looma sotsiaalset vapustust leevendavaid turvavõrke ja haridusprogramme, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Eesti noor teadlane Karl Hendrik Tamkivi pälvis Iirimaal Dublinis toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) teise preemia. Võidu toonud teadustöö raames tehtud tähelepanekud aitavad kaitsta nahkhiiri inimtegevuse kahjuliku mõju eest.
USA-s neljapäeval 28. korda toimunud tseremoonial jagati sel aastal preemiaid nii täiesti kasutute tähelepanekute kui ka praktiliste meditsiiniliste abivahendite loomise eest.
