Pühapäeval läheb taaskord suurem osa Euroopa riikidest üle talveajale. Kuigi käsitsi peab oma kella tunni võrra taha keerama üha väiksem arv inimesi, võib tekkida endiselt paljudel küsimus, miks seda ikkagi kõike tarvis on. Nagu allolevalt graafikult selgub, pole vastus sirgjooneline.
Kliimamuutuste tulemusena võib meil tulla ette, et jões on vett liiga vähe, või vastupidi, et seda on liiga palju. Kuidas aga saavad kalad jões veetaseme ootamatu muutusega hakkama, seda saatsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurima oma robotkala ning esimesed tulemused on nüüd teada.
Kuigi leedlambid võimaldaksid valgustada teid senisest tõhusamalt, on valgusreostus viimastel aastatel nende odavuse tõttu hoopis kasvanud. Üha eredam maailm häirib ökosüsteeme ja inimeste loomupäraseid ööpäevarütme.
Mitmekesisus on nagu kalavõrk: kui on võrku on tekkinud suurem auk, siis käriseb see edasi ning lõpuks pole kalavõrgust üldse enam mingit kasu. Sestap on seda vaja uurida ning Eesti Maaülikooli teadlane Lauri Laanisto rääkis "Uudishimu tippkeskusele", kuidas linnades elurikkuse uurimine käib muu hulgas ka kalmistutel.
Meediapädevuse nädalal on mõistlik mõelda selle üle, kas info, millega te kokku puutute vastab tõele, on tegu valega või on selles infos korraga nii tõtt kui ka valet.
Vahetult pärast imikute sündi nende DNA järjestamine aitab panna täpsemaid diagnoose ja pakkuda neile mõnel juhul tõhusamat ravi, leiavad mõndsadat intensiivravi osakonda sattunud last uurinud Cambridge'i Ülikooli teadlased. Eestlastest kuulus töörühma Helen Dolling.
Kuigi praegu on tuumaenergia fossiilkütuste asendamiseks liiga kallis, aitaks tagada uue põlvkonna tuumajaam ühtaegu Eesti energiajulgeolekut ja langetada elektrihinda, leiab Eestit väisanud ettevõtte Moltex Energy esindaja Simon Newton.
