Doktorant: kas ja kuidas meie väärtused kapitali loovad? ({{commentsTotal}})

Sõbrad on tähtsad nii individualistidele kui ka kollektivistidele.
Sõbrad on tähtsad nii individualistidele kui ka kollektivistidele. Autor/allikas: Marko Mumm

Ühes majapidamises elasid kord kass Nurr ja koer Muri. Muri jälgis ülima hoolega, millised on pere ootused tema käitumisele ning allutas oma soovid tihtipeale teiste huvidele. Muri oli perele lõpmata lojaalne ning ootas samasugust tingimusteta pühendumist ka oma inimestelt. Nurril seevastu ei olnud midagi omapäi ja oma parema äranägemise järgi tegutsemise vastu, kuigi ei saa väita, et teised pereliikmed talle olulised poleks olnud.

Seega kandis Nurr pigem individualistlikke ja Muri pigem kollektivistlikke väärtusi. Mida see Nurri ja Muri elus aga muudab, et üks neist on individualist ja teine kollektivist? Kas nende väärtustel võiks olla laiem mõju ümbritsevale ühiskonnale?

Küsimus valitsevate väärtuste mõjust ühiskonnale on väga vana. Juba 19. sajandil kardeti, et aina leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonnas sidusust. Individualismi on seejuures tihtipeale nähtud väga mustades toonides kui äärmuslikku omakasupüüdlikkust, unustades, et individualismil võib olla ka meeldivamaid väljendusi, nagu iseenda ja oma tegude eest vastutuse võtmine.

Individualismi ja omakasupüüdlikkuse vahele võrdusmärki tõmmates, võivad tulla üllatusena Tartu ülikooli psühholoogide Anu Realo ja Jüri Alliku uuringud, mis näitavad, et individualistlikes ühiskondades on inimesed tegelikult üksteise suhtes usaldavamad ja erinevate vabatahtlike võrgustike kaudu üksteisega tihedamalt seotud kui kollektivistlikes ühiskondades. Selliseid usaldusel ja normidel põhinevaid inimestevahelisi sidemeid ja sotsiaalseid võrgustikke nimetatakse sotsiaalteadustes sotsiaalseks kapitaliks.

Harvardi ülikooli professor Robert Putnami järgi võime rääkida sotsiaalsetest suhetest kapitali terminites, sest sarnaselt teistele kapitali vormidele loovad ka sotsiaalsed võrgustikud väärtust nii üksikisikute kui tervete riikide jaoks. Sotsiaalne kapital on seejuures ressurss, mis teeb hulga muid ressursse kättesaadavaks.

Häda on selles, et sarnaselt teistele kapitali liikidele, on ka sotsiaalne kapital ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud.

Nii võib kergesti juhtuda, et sotsiaalne kapital hõlbustab nende inimeste elu, kellel juba niigi hästi läheb, aga ei aita kergemini hakkama saada neil, kellel on puudus ka ülejäänud kapitalidest. Seetõttu on loomulikult korduvalt küsitud, kuidas sotsiaalne kapital tekib, miks on seda mõnedel inimestel ja mõnedes ühiskondades rohkem kui teistes ning kas annaks midagi teha selleks, et sotsiaalset kapitali oleks rohkem. Anu Realo ja Jüri Alliku uurimistulemused osundavad, et sotsiaalse kapitali allikaid otsides peaksime muuhulgas vaatama väärtuste poole.

Kas võiksime aga sellest, et individualistlikud ühiskonnad on sotsiaalse kapitali poolest rikkamad, järeldada, et individualistlikul Nurril on rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikul Muril?

Minu ja Realo uuringud lubavad tõepoolest eeldada, et ühiskonna tasandil leitud seosed kehtivad ka üksikisikute puhul ning individualistlikud inimesed kalduvad omama rohkem sotsiaalset kapitali. Nii näiteks soosib eestlaste puhul üks individualismi võtmekomponente – küps vastutustunne ehk oma tegude eest vastutuse võtmine – suuremat sotsiaalse kapitali hulka.

Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning oma võrgustikest rohkem kasu saama.

Kuidas saab eelneva alusel aga väita, et väärtused aitavad kapitali ja heaolu luua? Asi on selles, et sotsiaalne kapital võib heaolu loomisel olla hoopis olulisem kui kõikvõimalikud materiaalsed rikkused. Sotsiaalse kapitali poolest rikastel inimestel on parem tervis, nad on õnnelikumad ja oma eluga rohkem rahul ning leiavad kergemini parema töö.

Briti psühholoog David Halpern on seetõttu tõdenud, et kuigi sotsiaalne kapital ei suuda ära hoida kõike halba, mida elu meie teele veeretada võib, aitab toimiv sotsiaalne võrgustik ette tulevad hädad vähemalt palju paremini üle elada. Seega on põhjust kahtlustada, et erinevalt kollektivistlikust pere rüpes püsivast Murist on individualistlikul Nurril laiem võrgustik. Sellepärast teab Nurr, millise naabri keldrisse on kolinud hiir, kelle naaber hea meelega laseks mõnel kassil kinni püüda (info alternatiivsete tööpakkumiste kohta) või milline naaber kõige lahkemalt maiuspalasid jagab (otsene majanduslik kasu) ning mõnikord jääb Nurr harrastusveterinaarist naabri teele, kes naabrikassidelt puuke eemaldab (parem tervis).

Kasu sotsiaalsest kapitalist ei piirdu ainult üksikisikuga. Riikides, kus inimesed üksteist usaldavad ning erinevad grupid üksteisega läbi käivad, on üleüldiselt parem elu: inimesed omandavad parema hariduse, on tervemad, sooritavad vähem enesetappe, panevad toime vähem kuritegusid. Ka valitsemine ja majandus toimivad neis riikides efektiivsemalt. Seega pole palju väita, et meie ja ümbritsevate inimeste väärtused mõjutavad päris selgesti seda, kui palju sotsiaalset kapitali meid ümbritseb ning kui palju selle tulemusena üldist heaolu sünnib.

Teksti autor Mai Beilmann osales edukalt TÜ populaarteadusliku artikli kirjutamise konkursil.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Pole veel sugugi selge, kuidas keeldu jõustama hakatakse.

Tehnikauudised: inimene 2.0 ja rasedusvastane mobiilirakendus

Visioon "Inimene 2.0" pole enam ulme: riskikapitalistid soovivad tõsta inimaju võimekust kiipidega ning päästedroonid päästavad inimesi murdlainetest. Samas tuleb uusi võimalusi kasutada teadlikult ning mõista, et erinevaid nutirakendusi ja infokanaleid tuleb kasutada kaine mõistusega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: