Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Inimene annab sõnadega edasi vaid 7% infost, ülejäänu on kehakeel
Kehakeel on universaalne keel, mida inimesed mõistavad juba sündides. Kuid kas naeratav inimene on ikka alati õnnelik ja rõõmus? Kas käsi ristav inimene tahab meid rünnata? Kehakeel on äärmiselt nüansirohke ja sõltub palju ka kultuurist.
"Heureka" uuris välja, kuidas kehakeelt lugeda ja seda enda kasuks tööle panna.
Mõni fakt saatest:
- 55% suhtlusest toimub kehakeele abil. Sellest suurema osa moodustavad liigutused, välimus ja riietus.
- 38% infost annab edasi meie hääl ja toon.
- Kogu edastatavast infost vaid seitse protsenti tuleb sõnadest.
- Kui Eestis tähistab peanoogutus jaatust ning küljelt küljele liigutamine eitust, siis Bulgaarias on asjad vastupidi.
- Kehakeele lugemine on jäljendamise käigus tekkiv oskus.
- Kõik inimesed tunnevad ära kuut emotsiooni: rõõmu, kurbust, viha, üllatust, vastikust ja hirmu. Kuid erinevates kultuurides võidakse kehakeelt mõista väga erinevalt.
Vaadake saatest, kuidas mõistab brasiillane Carlos eestlase Jürgeni kehakeelt!
Toimetaja: Marju Himma