Niisugusele järeldusele jõudsid Ameerika teadlased, kui avastasid, et inimesed suudavad teiste inimeste emotsioone kuni 75-protsendise täpsusega ära arvata ainuüksi nende väikeste nahavärvitooni muudatuste järgi, mis tekivad suu, silmade või nina ümber, laubal, põskedel või lõual väikeste kohalike verevarustuskõikumiste toimel.

Carlos Benitez-Quiroz ja ta kolleegid Ohio osariigiülikoolist avastasid, et kõikide emotsioonidega, mida nad uurisid, kaanevad iseloomulikud muudatused näonaha värvitoonide mustris, mille põhjuseks on arvatavasti väikesed muutused vere vooluhulgas või koostises, mille kutsub arvatavasti kuidagiviisi esile kesknärvisüsteemi seisund.

Tuleb välja, et inimesed suudavad neid muudatusi kaasinimeste näos teadlikult või mitteteadlikult mitte ainult tuvastada, vaid teha nende põhjal ka järeldusi kaasinimese emotsionaalse seisukorra kohta. Seda isegi juhul kui nägu on muus mõttes täiesti neutraalse ilmega, kuid sellel avaldub mõnele emotsioonile iseloomulik värvitoonimuster. Selle viimase tulemuseni jõudsid teadlased, kui näitasid katseisikutele arvuti abil värvitöödeldud pilte.

Benitez-Quiroz ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kõik emotsioonid, mida nad uurisid, olgu siis rõõm, kurbus või midagi muud, väljenduvad kõigi inimeste näovärvides üsna ühtmoodi, sõltumata inimese soost, rahvusest või üleüldisest nahatoonist.