Kaidi Lõo kaitses möödunud aasta lõpus Kanadas Alberta ülikoolis doktoritöö, milles uuris pilgujälgimiskatse abil, kuidas sõna grammatiline keerukus ja kasutamissagedus mõjutavad eesti keele rääkijate lugemiskiirust.

Ta tahtis mõista, kuidas nad keelest aru saavad ning mil moel mõjutavad keelekasutust vanus, lugemus ja teised sarnased aspektid.Silmajälgijaga saab mõõta, kui kaua ja kuhu inimene vaatab. Helesinised ringid näitavad, kuhu ta vaatas, ja numbrid seda, mitu millisekundit tal mingi sõna lugemisele kulus. Lugedes jäetakse tihti sõnu vahele ning lühemad ja sagedasemad sõnad loetakse kii Autor: Kaidi Lõo

Sellised uuringud kuuluvad psühholingvistika valdkonda, millega ei ole Eestis seni palju tegeletud, kuid mille uurimiseks on keerulise grammatikaga eesti keel viljakas pinnas.

Näiteks on eesti keeles 14 käänet, mida on 95 protsenti rohkem kui teistes maailma keeltes keskmiselt. On huvitav küsimus, kuidas tulevad keele sellise keerukusega toime need, kes kõnelevad eesti keelt emakeelena ja ka võõrkeelena. Samuti on eesti keele hääldusel ainulaadsed eripärad, mida tasuks katseliste meetoditega põhjalikumalt uurida (Loe selle kohta pikemalt Novaatori loost “Miks Tartu ülikooli keeleteadlased keelele klemme kleebivad?”).

Kuigi praegu jätkab Lõo Kanadas Alberta ülikoolis tööd järeldoktorandina ning uurib põhiliselt inglise keelt, tahab ta tulevikus Eestisse naasta ja siin eesti keelt edasi uurida. Kanadasse läks ta Saksamaalt Tübingenist, kus sai selleks soovituse oma magistritöö juhendajalt Harald Baayenilt, empiirilise keeleteaduse ühelt rajajalt. Doktoritööd tehes töötas Lõo koos ka soome keeleteadlase Juhani Järvikiviga, kellelt ta õppis muu hulgas pilgujälgimistehnikat.

Ühe Lõo doktoritöö artikli avaldas hiljuti tuntud teadusajakiri Cognition.

Milleks meile psühholingvistika?

Psühholingvistika on keeleteadust, psühholoogiat ja infotehnoloogiat siduv uurimisvaldkond. Selles saavad kokku suurandmed, arvutuslik modelleerimine ja katsed, et uurida, kuidas me mõistame ja räägime keelt. Nii püütakse täpsustada mehhanisme, mille abil keeleoskus toimib ja teha selgeks, kuidas näeb välja selle aluseks olev mentaalne struktuur.

Tartu ülikooli vanemteadur Pärtel Lippus osalemas pilgujälgimiskatses. Autor: Erakogu

Pilgu ja pupillide uurimine

Kaidi Lõo kirjutab, et pilgu uurimine on ainult üks võimalus vastata nendele küsimustele. Kui mõtleme näiteks igaval koosolekul istudes lahkumise peale, võib juhtuda, et vaatame tahtmatult ust. Samamoodi pöörame automaatselt pilgu inimese poole, keda kuuleme seltskonnas oma nime mainimas.

On aga vähem teada, et peale pilgu muutub pidevalt ka meie silma pupillide suurus. Et näha ereda päikese käes paremini, tõmbame silmad kissi ja pupilli läbimõõt väheneb. Pimedas ruumis ajame silmad seevastu rohkem pärani ja meie pupillid suurenevad. Huvitaval kombel ei mõjuta pupilli suurust mitte ainult välised, vaid ka sisemised tegurid.

Psühholoogid on muu hulgas näidanud, et pupillid suurenevad siis, kui näeme midagi, mis tekitab meis suuri emotsioone, olgu selleks siis nuttev laps või atraktiivne vastassoo esindaja. Samuti on leitud, et pupillid suurenevad siis, kui teeme midagi, mis nõuab vaimset pingutust, näiteks lahendame ristsõna.

Keeleteadlased on leidnud, et pupillid suurenevad, kui loeme või kuuleme midagi, mis valmistab meile raskusi.

Üheks selliseks näiteks võiks olla mitmeti mõistetav pealkiri ühe Eesti panga kodulehel: “Tapa iseteeninduskontoris klienditeenindaja senise kolme korra asemel ühel korral nädalas”.

Pupillid võivad suureneda ka siis, kui vestleme kellegagi mürarohkel tänaval, kus kuulmine võib olla raskendatud, või kui vestluskaaslasel on võõras aktsent.

Lõo keskendus doktoritöös muu hulgas sellele, kuidas muutub pupillide suurus üksikute eesti keele sõnade lugemisel. Kuigi enamasti kohtame sõnu kontekstis (näiteks kirjalikus tekstis või kõnes), on ka tavaelus palju olukordi, kus sõnad esinevad üksi. Selle näited on reklaamid, ajalehepealkirjad ja vastused küsimustele.

Sõnad nagu ka laused on erineva keerukusega. Näiteks kuvöös on pikem ja harvemini kasutatav sõna ning sel on eesti keeles väga täpne tähendus. Samas jalg on lühike, sage ja laia kasutusalaga sõna.

Pupilli suuruse muutumist mõõtes saab tuvastada, millised sõnad on keeles raskemad ja millised kergemad.

Samuti saab niiviisi uurida individuaalseid erinevusi lugemisel: ühele lugejale raske sõna võib olla teisele lihtne.

Selle põhjustab hulk tegureid. Näiteks, kuigi vanemad inimesed loevad aeglasemalt, on neil noorematega võrreldes ka eeliseid. Nimelt loevad eakamad täpsemini ja peavad selleks vähem pingutama, sest neil on tihti suurem keelekogemus. See tähendab, et nad on lugenud rohkem raamatuid, oskavad paremini võõrkeeli ja neil on suuremad kogemused suhtlemisel.

Pupilli suuruse mõõtmisel kui meetodil on mitme teise psühholingvistika uurimisviisiga – näiteks vere liikumise või elektrivõngete mõõtmine ajus – võrreldes eelis: seda on suhteliselt lihtne rakendada. Nii võivad olla suuremad muutused pupilli suuruses märgatavad isegi silmaga. Täpset pupilli suurust ja pilgu liikumise kiirust võimaldab aga mõõta pilgujälgija.

Pilgu jälgimine aitab õppida keelt

Pilgujälgija on mõõtmisseade, mis registreerib erikaamerate abil pupilli suuruse ja pilgu täpse liikumise suuna ja kiiruse.

Tänapäeval leidub pilgujälgijaid eri suuruses – alates kaameratega väikestest prillidest kuni suuremate seadeldisteni – ja hinnaklassis. Peale teadustöö on pilgujälgimisest kasu ka igapäevasuhtluses, keele õppimisel ja õpetamisel.

Pilgujälgijaid on eri suuruses. Väiksemad neist on varustatud ainult kaameratega prillidest ja mobiiltelefoni suurusest andmete salvestajast. Autor: Kaidi Lõo

Mida paremini me teame, millised sõnad on keerulised, seda paremini õpime neid tähele panema ja rõhutama.

Teadmine, kuidas me keelekasutajatena üksteisest erineme, aitab meil ühtlasi tõhusamalt suhelda.

Niisiis ei ole silm mitte pelgalt nägemiselund, vaid ka tänuväärne allikas keele uurijale.