Video: foneetikud soovivad Novaatori lugejatele teaduslikku emakeelepäeva
Tartu ülikooli foneetikalabori teadlased salvestasid keeleuurimiseks mõeldud seadmega katkendi Kristjan Jaak Petersoni luuletusest “Kuu” ja tervitavad ERR Novaatori lugejaid: “Tundkem rõõmu emakeelsest teadusest ja emakeele teaduslikust uurimisest!”
Seade, millega katkend ja tervitus salvestati, kannab keerulist nime – elektromagnetartikulograaf, lühemalt lihtsalt artikulograaf ehk EMA.
Keeleuurijad saavad EMA tundlike sensoritega jälgida, kuidas kõneleja keel ja huuled rääkimise ajal liiguvad. Sääraste uuringute tulemustest võib kasu olla nii eesti keele õpetajatele kui ka õppijatele. Kirjutasime sellest hiljuti põhjalikumalt ka artiklis “Miks Tartu ülikooli keeleteadlased keelele klemme kleebivad?”.
Põhjus, miks tervitusklipp kõlab nii, nagu oleksid kõnelejal loksuvad proteesid või suu vett täis, seisneb Tartu ülikooli foneetiku Pärtel Lippuse sõnul selles, et rääkija keelele kleebitud sensorid takistavad pisut keele loomulikku liikumist, mistõttu kostabki kõne veidi imelikult ja ebaselgelt.
Tervitusklipis animeerisid keeleteadlased EMA andmed programmide Praati ja R abil. Heli ja teksti joondamiseks kasutasid nad Tallinna tehnikaülikooli kõnetuvastusel põhinevat automaatset transkribeerijat.
“Nagu videost näha, on katseisikule kleebitud keelele viis sensorit, mis on paigutatud sümmeetriliselt umbes sentimeetriste vahedega: tagumine on tähistatud sinise, keskmised rohelise ja eespoolne punase täpiga,” selgitab Lippus.
Videos esitatakse sensorite liikumist punktidena – vasakul külgvaates ja paremal otsevaates –, mille vahel on sirged ühendusjooned. Tegelikult on keele liikumine pisut keerulisem, kui need sirged näitavad, aga sedasi antakse kõneorgani tegelikust tööst teadlastele edasi siiski üsna tõelähedane pilt.
Videos kujutatud näokontuurid said uurijad nii, et teipisid ühe EMA sensori katseisikule hoopis sõrme otsa ja palusid tal seejärel sõrmega üle oma näo tõmmata.
“Alalõua liikumist salvestas sensor, mis oli kleebitud huule alla igeme peale. Alalõua kontuur, mis salvestati staatilisena, on pandud väga lihtsustatud kujul liikuma selle ühe sensori põhjal ega arvesta lõualuu tegeliku liikumisvabadusega,” rääkis Lippus tervitusvideo tegemisest.
Videos näidatud silmade liikumine on genereeritud aga juhuslike numbrite varieerumise põhjal ega põhine tegelikel silmade liikumise andmetel.
"Kui lihtsustused kõrvale jätta ja vaadata ainult liikuvaid punkte, siis kajastavad need tõesti keele loomulikku liikumist,” kinnitas vanemteadur Pärtel Lippus.