Aet Kuusik analüüsis oma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös viie LGBT-teemadega seotud nimetuse kasutust Eesti meedias ning seda, kuidas LGBT kogukondades hinnatakse neist ühte, sõna kväär, koos selle ingliskeelse vastega queer ja soomekeelse vastega kvääri.

Enne doktoriõpinguid töötas Kuusik toimetajana ja juba oma magistritöös tegeles ta LGBT-teemadega seotud sõnavaraga. "Magistrikraadi sain ma 2014. aastal ning juba siis tekkis mul palju küsimusi, millele ei olnud kusagilt vastust võtta. LGBT-teemasid puudutav sõnavara oli osaliselt väga uus ja polnud ka kellegagi arutada valikuid, mis teksti kirjutades või toimetades langetada tuli," kirjeldas ta oma doktoritöö teemani jõudmist.

Ühendades mitut meetodit, täpsemalt korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise korpuspõhise analüüsi LGBT-teemadega seotud nimetustest Eesti meedias kolme aastakümne lõikes ning seob selle kogukondlike hinnangutega.

Kuusik rääkis, et arusaamu seksuaalsusest, identiteedist ja õigustest kujundatakse suuresti keele kaudu. "Mind huvitas pikka aega see, kuidas me räägime õigustest, kuidas me nimetame inimesi, mida see nimetamine kaasa toob ja mida need sõnad eesti keeles teevad, aga esiti ei näinud ma enda väljundit akadeemilises kontekstis," lausus ta. Seda paljuski seepärast, et soo ja seksuaalsuse teemadega tegeletakse keeleteaduse valdkonnas vähe.

2022. aastal astus ta siiski doktorantuuri, et nendesse teemadesse süveneda. Peamine kannustaja oli soov mõista, mille põhjal inimesed langetavad valikuid, millist sõna LGBT inimestele osutamiseks kasutada, aga teisalt mõista, kuidas need sõnavalikud LGBT inimesi ja LGBT-teemasid tekstides positsioneerivad ning milliseid ühiskondlikke norme nende kaudu nähtavaks tehakse.

Kuidas LGBT inimesi nimetatakse?

Oma doktoritöös tegeleski Kuusik küsimusega, milliseid valikuid on tehtud ning kuidas need valikud inimesi positsioneerivad. Ühes uurimissuunas vaatas ta, kuidas on LGBT inimesi Eesti meedias alates 1990. aastatest nimetatud ja millistes keelelistes raamides need nimetused esinevad. Lähemalt analüüsis ta sõnu gei, homo, homoseksuaal, kväär ja pede. Teises uurimissuunas uuris ta, kuidas Eesti ja Soome LGBT kogukonnad hindavad sõnu kväär, kvääri ja queer.

Doktoritöö näitab, et LGBT inimestele osutavatel sõnadel võib olla väga erinev kasutusajalugu, register ja ideoloogiline tähendus ning isegi sünonüümidena tunduvatel sõnadel on tekstis erinev roll: gei, homo ja homoseksuaal võivad ühes tekstis vahelduda lihtsalt sõnakorduse vältimiseks, kuid meediadiskursuses tervikuna need samaväärsed ei ole. 

"Kriitilises keeleuurimises ehk uurimissuunas, mis vaatleb, milliseid tähendusi, hinnanguid ja vastandusi keelekasutusega luuakse, ei käsitata sõnavalikut neutraalsena ega jagata sõnu iseenesest headeks või halbadeks. Oluline on vaadata, millises kontekstis sõna kasutatakse, millega seda seostatakse ja milliseid kategooriaid või vastandusi selle kaudu luuakse. Nimetuste ja siltide kasutamise kaudu saab luua nähtavust ja kuuluvust, aga ka tõmmata eri rühmade vahele piire," selgitas Kuusik.

Doktoritöös uuris Kuusik, kuidas LGBT-teemadega seotud siltide kasutus ja nendega seotud raamid on Eestis muutunud 1990. aastatest tänapäevani. Ta võrdles kahte perioodi: 1995–2008 ja 2014–2023. Andmed pärinevad eesti keele ühendkorpusest, nimetusi otsiti kogu korpusest, sõltumata sellest, millest tekst räägib. Nii tulid analüüsi ka tekstid, kus LGBT-teemad pole sugugi peateema, sealhulgas spordiuudised või poliitikakommentaarid. See võimaldas näha, kuidas nimetused toimivad tavalises meediavoos. 

Selgus, et kolme aastakümne jooksul on LGBT-teemadega seotud sõnavara märgatavalt mitmekesistunud: vanemate nimetuste kõrvale on tulnud näiteks LGBT, samasooline ja kväär. Sõna gei kasutus on suurenenud, homo kasutus tugevalt vähenenud ning sõna homoseksuaal kasutus samuti mõnevõrra vähenenud. "Suurem nähtavus ei tähenda aga ainult normaliseerumist: need sõnad võivad olla ka üha enam politiseeritud," sõnas ta.

Kuusiku sõnul võib suurem nähtavus aidata vähemuste õigusi avalikku arutellu tuua. "Minu jaoks tuli mõneti üllatusena see, kuidas seadused võivad olla progressiivsed, aga keelekasutuses on palju varjul. Just selles, kuidas igapäevaselt LGBT inimesi nähakse ja kujutatakse," märkis Kuusik.

Varasemal perioodil esines homoseksuaal korduvalt loendites, kus eri rühmi nimetati identiteedisiltide kaudu ja paigutati ühisesse riskikategooriasse: sõnad narkomaan, prostituut ja aids esinesid sõna homoseksuaal lähiümbruses nii sageli, et need on korpuses statistiliselt olulised koos esinevad sõnad. 

Tüüpiline on lause, et doonoriks ei või olla muu hulgas "narkomaanid, prostituudid ja homoseksuaalid", või loend, kus aidsi riskirühmadena nimetatakse narkomaane ja homoseksuaale. 

Kuusik selgitas, et probleem ei seisne ainult selles, et sõna homoseksuaal asetatakse sellistes loendites teiste tõrjutud rühmade nimetuste kõrvale. Ka nimetused narkomaanid ja prostituudid muudavad tegevuse või sotsiaalse olukorra inimese püsivaks kategooriaks. Nii esitatakse inimesi terviseriski kandvate rühmadena, selle asemel et kirjeldada, millist konkreetset käitumist või olukorda riskiks peetakse. Hinnang kujuneb seega sõnavaliku, kategoriseerimise ja loendi ülesehituse koosmõjus.

Loend kui võte püsis ka hilisemal perioodil ja muutus poliitilisemaks: sõna homo lähemalt analüüsitud kasutusjuhtudest oli loend peamine tekstivõte varasemal perioodil veerandil ja hilisemal ligi kolmandikul. Tüüpiline on teistsugune loend: pagulased, moslemid, immigrandid, liberaalid, feministid, homod. Kuusik selgitas, et need nimetused ei ole iseenesest negatiivsed, kuid nende kõrvuti asetamine võib koondada väga erinevad rühmad ühisesse poliitilisse vastandusraami.

Loendiloogika püsib ka populismikriitilistes tekstides. Ühes iroonilises arvamusloos esines iseloomulik lausekatke "Vanamehed pruunides ülikondades, kes kütavad õhku kahe teemaga: pagulased ja homod". Selles lauses kritiseeritakse sellist poliitilist retoorikat, kuid sõnad pagulased ja homod jäävad ikkagi kõrvuti kategooriateks, mille ümber väidetavalt konflikti tekitatakse. Hilisema perioodi materjalis tugevnebki sõna homo seos rände- ja rahvusteemade ning teiste poliitiliselt vastandatud rühmadega.

"Harvemad on konstruktsioonid, kus seksuaalvähemusse kuuluv inimene esineb ise tegutseva ja ennast määratleva subjektina. Sagedamini räägitakse rühmadest kollektiivsete kategooriatena või sellest, mida institutsioonid neile lubavad, keelavad või võimaldavad," ütles doktoritöö autor.

Tähelepanek oli seegi, et peavoolumeedias domineeris sõna gei selgemalt kui konservatiiv-populistlikes väljaannetes. Viimastes oli sõna homoseksuaal osakaal märksa suurem: hilisema perioodi analüüsis moodustas see konservatiiv-populistlikes allikates 32 protsenti, peavoolumeedias üheksa protsenti vaadeldud juhtudest. Gei jäi siiski ka konservatiiv-populistlikes väljaannetes kõige sagedasemaks kolmest võrreldud nimetusest (gei, homo, homoseksuaal).

Poliitiline sildistamine

Vaenusõna pede kasutussagedus on kolme aastakümne jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, kuid muutunud on selle funktsioon. Otsene solvamine ja mehelikkusnormide kontrollimine säilivad, kuid hilisemal perioodil muutub palju nähtavamaks poliitiline sildistamine.

Varasemal perioodil olid kesksemad individuaalne solvamine ja mehelikkusnormide kontrollimine ning meediatekstides esines vaenusõna sageli ka tsiteeritud või iroonilises kasutuses. Ligikaudu 80 protsenti varasema perioodi kasutusest oli vahendatud kujul, tsitaadi või naljana. Hilisemal perioodil on kasutus otsesem ja agressiivsem, eriti veebikommentaarides.

Sõnal pede võib Kuusiku sõnul olla tekstis mitu funktsiooni ning väga oluline on kontekst. Inimesed võivad kasutada seda sõna kellegi solvamiseks ka siis, kui pole teada, kuidas inimene oma seksuaalsust määratleb, ega ole see kontekstis oluline. "Sõna võib olla maskuliinsuse kontrollimise vahend: kõrvalekalle mehelikkusest võib olla juba see, kui mehel on pikad juuksed, mistõttu võidakse teda selle sõnaga solvata," sõnas ta.

Hilisemas materjalis lisandub välimuse ja käitumise sildistamisele selgemalt ka poliitiliste hoiakute ja maailmavaadete sildistamine. Sildi võivad saada ka mehed, kelle hoiakuid peetakse liiga liberaalseks, näiteks feminismi toetajad.

Varasemal perioodil oli selline kasutus harv ja pigem kujundlik, hilisemal muutub see süsteemseks. Iseloomulik fraas on näiteks "feminiseeritud ja pedestatud", millega liberaalset poliitilist ruumi kujutatakse korraga ebameheliku ja ideoloogiliselt vastuvõetamatuna. "Sõna pede on individuaalse solvamise kõrval muutunud ka poliitilise häbimärgistamise vahendiks, millega tõmmatakse piire meie ja nende vahele," ütles Kuusik.

Vaenusõna pede seostub hilisemas materjalis muu hulgas liberaalsetele ja euroopalikele väärtustele vastandumisega. Sellist kasutust iseloomustavad väljendid nagu pedepropaganda ja pedealdelikud väärakused, kus pede on liidetud Euroopa liberaalse parteiperekonna ALDE nimega, ning lause "Pedesid, mustlasi ja Brüsselit tuleb karta". Sellistes kasutustes ei viita sõna Kuusiku sõnul tingimata otseselt seksuaalsusele, vaid seda kasutatakse poliitiliste väärtuste, institutsioonide ja vastaste halvustavaks sildistamiseks.

Sõna võib liitsõna järelkomponendina esineda ka humoorika intensiivistajana, nagu sõnades rööpapede, autopede või toidupede, kus see võib tähistada tugevat huvi või entusiasmi.

"Minu väide on, et näiliselt mitteseksuaalses või humoorikas kasutuses ei kao sõna varasem halvustav tähenduspotentsiaal. Sõnaga jääb kättesaadavaks kõrvalekalde, liialduse või naeruvääristamise hinnanguline raam," rääkis ta.

Kuusik rõhutas, et köögilaua taga, meedias ja võõra inimesega rääkides on erinevad suhtlusolukorrad ning sama sõna võib neis toimida erinevalt. "Oma uurimuses ei tegelenud ma küsimusega, kas üks sõna sobib või teine on keelatud, vaid sellega, mismoodi need sõnad tekstis esinevad," lausus ta.

Sõnade hindamine

Doktoritöö teine pool vaatab, kuidas LGBT kogukondade inimesed nimetusi hindavad. 2022. aasta oktoobris korraldatud küsitlusele vastas seitsme päevaga 353 inimest. Sõna kväär teadis neist 93 protsenti, kuid kasutas vaid 35 protsenti, ning hinnangud jagunesid kogu skaalale, kaldudes veidi negatiivse poole.

Eesti keele kontekstis seostus hinnang kõige selgemalt sooidentiteediga: mittebinaarsed vastajad suhtusid sõnasse keskmiselt positiivsemalt, samuti alla 30-aastased.

Võrdlus soome kogukonnaga, mille Kuusik tegi koos Turu Ülikooli uurija Meri Lindemaniga, näitas, et sama rahvusvaheline sõna kinnitub kahes lähisugulaskeeles eri kohta: Eestis on kohalik vorm kväär tuntum ja kasutatum kui soome keeles kvääri, soome vastajad kasutavad sagedamini ingliskeelset queer'i.

Avatud vastustes joonistus välja laias laastus kolm hoiakut. Osa peab sõna kväär neutraalseks või positiivseks katussõnaks, mis hõlmab väga erinevaid soolisi ja seksuaalseid identiteete. Osa näeb selles võimestavat vastupanusõna: kväär kõlab nagu väär, ja just see võib olla sõna tugevus, sest silt, millega normist erinevaid inimesi on halvustatud, võetakse uhkusega enda omaks. 

Sama on teadlikult tehtud inglise sõnaga queer, mis oli 1980. aastatel valdavalt kasutusel solvanguna. Osa ei taha end sellise provokatiivse varjundiga siduda. "Nimetus on kogukonna jaoks ühtaegu tähendusloome, strateegia ja riskijuhtimise vahend: inimene võib sõna toetada, kuid seda mitte kasutada, kui see tundub ohtlik, või pidada sõna ebasobivaks, kuid tunnistada selle poliitilist potentsiaali," ütles Kuusik.

Aet Kuusiku sõnul on üks tema doktoritöö järeldus see, et keele muutumine ei seisne selles, et üks n-ö halb sõna asendub heaga. "Halvustavad sõnad teevad kahju ja enda keelekasutuse mõju tasub kindlasti analüüsida. Aga lugupidav keelekasutus ei tähenda ühe maagilise sõna leidmist. Hinnangud võivad väljenduda ka selles, millistesse loenditesse nimetusi paigutatakse, milliseid vastandusi nimetustega luuakse, mida tekstis eeldatakse või kellele antakse õigus midagi lubada ja keelata. Nimetuse valiku kõrval on seega oluline ka see, kas selle nimetusega tähistatud inimest kujutatakse tekstis samasuguse inimesena nagu neid, kes vähemusse ei kuulu," ütles ta.

Kuusiku sõnul teevad inimesed kõneldes pidevalt keelelisi valikuid, enamasti neid teadlikult läbi mõtlemata. "Me ei pruugi neid valikuid iga kord teadvustada, sest kasutame keelt ju kogu aeg," lausus ta.

Aet Kuusik kaitses 31. augustil Tartu Ülikoolis keeleteaduse erialal doktoritöö "Naming, normativity and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023" (Nimetused, normatiivsus ja neis navigeerimine: LGBT-teemadega seotud sildid Eesti meediadiskursuses ja kogukonna hinnangutes, 1995–2023).