Meediamajade jaoks on noorte oma infovälja toomine tähtis, kuna see aitab kaasa auditooriumi kestlikkusele. Laiemas plaanis on kodanike meediataip vajalik demokraatia toimimiseks. Noored mõistavad, et uudised on olulised, ent nende tarbimisel tekivad praktilised tõkked: uudiste sisu peetakse igavaks ja negatiivseks.

Kui on eesmärk noori meediaruumiga liita, tuleks muuta uudise definitsiooni ning avada teemaringi, panna enam rõhku loojutustamisele ning tehnilisele kvaliteedile, ilmneb äsja avaldatud katsepõhisest teadustööst, mille autorid on Marju Himma-Kadakas ja Raul Ferrer-Conill.

Lihtsalt vormi kallale minek, suunamudijate kaasamine ja sotsiaalmeedia nippide pruukimine nende sõnul noorteni jõuda ei aita. "See kukub enamasti välja selliselt, mida noored nimetavad sõnaga cringe," tõdeb Himma-Kadakas.

Hard news on lihtsalt bad news

Himma-Kadaka ja Ferrer-Conilli sõnul kannatavad uudisteorganisatsioonid sageli illusioonide all, et nad loovad uudset ja sotsiaalmeediasobilikku sisu, mis kõnetab noori. Tegelikult nad aga seda enamasti ei tee. Lähemal vaatlusel ilmneb pahatihti, et senised ponnistused pole olnud väärt ei panustatud aega ega raha.

Kaasamispüüdluste teravik peaks olema hoopis sisulistel reformidel ning tuleb leida võti, kuidas uudised noori kõnetaks. Vastasel juhul on nende jaoks tegemist infomüraga, mida vältida või ignoreerida.

Uuringust ilmneb, et uudislugusid, mille keskmes on poliitikud ja nende argipäeva tegemised, võiks tasakaalustada suuremate teemadega, mis on tärkava põlvkonna jaoks olulised: näiteks kliimamuutused, vaimne tervis ja heaolu.

Uus põlvkond armastab küll lühemat formaati, aga neile meeldib pikem narratiiv ja veenev loojutustamine. Lihtsalt tõdemine, et kõik on halvasti ja seejärel hüpata järgmise teema juurde, kus samuti kõik halvasti on, ei innusta noori süvenema.

Himma-Kadaka hinnangul kiputakse intervjueeritavate valikul liigset rõhku panema arvamusliidritele ja valvekommentaatoritele. Pigem võiks rohkem eetriaega anda konkreetse teema ekspertidele.

Madal kvaliteet ei lenda

Uuringust ilmnes, et noored on harjunud tarbima kõrge produktsiooniväärtusega videomaterjali ja on seetõttu väga kvaliteeditundlikud. Kui meediamaja eeldab, et sotsiaalmeedia jaoks eraldi pingutama ei pea ja läheb justkui mütsiga lööma, kaevatakse ise oma usaldusväärsusele auku.

Kuna noorte eakaaslased suudavad professionaalset heli ja pilti toota, võib tekkida vaikimisi eeldus, et professionaalsed meediamajad ei tohiks neile tehniliselt alla jääda. "Uudislik sisu väärib noorte aega seni, kuni kvaliteet on kõrge, video ise lühike ja teema kõnetab," võtab Himma-Kadakas kokku eduka noorte püüdmise retsepti.

Uuringu tarbeks loodi videoklipid, mis kasutasid erinevaid infoedastuse tehnikaid, varieerusid heli ja pildi kvaliteedi ning žanrilise määratluse osas. Neid ühendas taotlus anda edasi uudislikku sisu juutuuberlikus võtmes. Videoid näidati noorte rühmadele, kellega tehti ka fookusrühma intervjuud.

Lingid videotele leiab Marju Himma-Kadaka ja Raul Ferrer-Conilli artiklist "Is news engagement worthwhile?: Studying young audiences' engagement with YouTuber-like news content", mis ilmus ajakirjas Nordicom Review.