Kui vaatate internetis videoid või kuulate taskuhäälinguid, olete ehk märganud, et puhta eesti keele sekka eksib sageli ingliskeelseid väljendeid, näiteks "ilu-hack", "pop-up pood" või "auto-trip". Värske uuring näitab, et meie argises kõnepruugis moodustavad sellised kahe keele kokkusulatamisel sündinud sõnad kõige sagedamini just nimisõnade liiteid. Sageli tõrjuvad need omakeelsed vasted täiesti kõrvale.

Tallinna Ülikooli keeleteadlased Anna Verschik ja Helin Kask võtsid luubi alla enam kui 40 blogi, kümne videoblogi ja kaheksa taskuhäälingu tekstid. Nad analüüsisid sadu tuhandeid sõnu, et mõista, milliseid inglise-eesti segaväljendeid nooremad täiskasvanud oma emakeelega põimivad. 

Andmetest joonistus välja erinevus ühismeedia platvormide vahel: videoblogijad segavad oma kõnes keeli kaks korda tihemini, kui tekste kirjutavad blogijad või taskuhäälingute juhid.

Uurijad tegid kindlaks, et kõigist segaväljenditest moodustavad liitnimisõnad 85 protsenti, näiteks "bomber-jakk" või "trummi-set". Märksa harvemini kasutavad rääkijad inglise keele tegusõnu, näiteks "ära friikima", või pikemaid fraase, nagu "must-have asjad".

Kuigi paljudele laenudele leidub ametlik eestikeelne vaste, eelistavad inimesed veebis siiski sageli inglise päritolu versiooni. Teadlased vaatasid otsingumootori Google andmeid ja leidsid näiteks, et eestikeelne veeb pakub sõnale "foto-shoot" 3,5 miljonit vastet, samas kui sõnaraamatute soovitatud "fotosessioon" esineb vaid 173 tuhandel korral. Sarnane lugu kordub "auto-trip'iga", mis edestab kodust "autoretke" otsingutes ligi viis korda.

Keeleteadlasi rõõmustab aga leid, et uued sõnad ei lõhu kodumaise keele alustalasid. Teadlased ei leidnud ainsatki näidet, kus ingliskeelne osa oleks lause ehituse või emakeelsete sõnade käänamise reeglid pea peale pööranud.

Uurijad seletavad keelte vaba segunemist psühholoogia ja keeleehitusega. Ingliskeelse sõna abil saab rääkija sageli väljendada end täpsemalt või tabada õiget emotsiooni. Näiteks "üli-happy" ei kõla igapäevases vabas jutus nii ametlikult ega raskelt kui traditsiooniline eestikeelne "üliõnnelik".

Lisaks lihtsustab taolist sõnamängu mõlema keele sarnane loogika. Eesti ja inglise keele kõnelejad loovad mõlemad pidevalt uusi mõisteid kahte sõna liites. Seetõttu suudab eestlane ingliskeelse tüve oma juttu sisse sobitada vägagi sujuvalt.

Teadlased kirjutavad oma avastustest ajakirjas International Journal of Bilingualism.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.