Liigu peamenüü juurde 11.11.24 TEADUS 3 MINUTIGA ... Klassikaline muusika võib pulbitseda elust ja mõjuda inspireerivalt, ent sellel on ka oma varjukülg, rõhudes selle esitajaid ebareaalsete ootuste ja liigse perfektsionismiga. Oma loovuurimuses leidsin viisi, kuidas ajalooliste klarnetitega perfektsionismi kägistusest vabaneda, kirjutab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nooremteadur Vittoria Ecclesia.
06.11.24 KULTUUR ... Kuigi hispaania keelt kõneleb maailmas ligi 500 miljonit inimest, moodustab hispaaniakeelne kirjandus Eesti raamaturiiulites vaid väikese osa. Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Mari Laan leidis, et tõlgitud raamatute valikul oli oma roll nii kohalikel kultuurilistel ja poliitilistel vajadustel kui ka rahvusvahelistel suundumustel.
01.11.24 KULTUUR ... Teatrikülalised järgivad teatris üldiselt head tava ja arvestavad üksteisega. Sageli rikuvad elamust aga helendavad telefoniekraanid, valju sosistamine ja kohatud kommentaarid.
01.11.24 KULTUUR ... Geniaalsete näidendite ja sonettide kirjutamine on põhimõtteliselt väga lihtne, sellega võib hakkama saada iga ahv, kui talle vaid kirjutusmasin ette anda. Sellise seisukoha võib täiesti loogiliselt ära tõestada.
31.10.24 ÜHISKOND ... Tallinna linnapildis näeb ingliskeelseid silte ohtralt, kuid inglise keele kõnelemist kostub vähe. Seevastu vene, aga kohati ka soome keelt kuuleb palju ja näeb siltidel vähe, osutab Tallinna Ülikooli teadlaste uuring. Rangelt ükskeelse keskkonna loomise asemel soovitavad autorid näha mitmekeelsuses arendavat väärtust iseeneses.
23.10.24 KULTUUR ... Möödunud sajandi algul jõudis Eesti kultuurimaastikule dekadentsikunst, mis Euroopa metropolides kunstireeglid pea peale keeras ja siia moodsalt šokeeriva kunstikultuuri tõi. Ehkki tänapäeval ei tundu Konrad Mäe maastiku- ja portreemaalid kuigi ärritavad, võis kunstniku eluajal nende fantaasiarikkus või raskemeelsus panna nii mõnegi kriitiku kulmu kergitama.
14.10.24 KULTUUR ... Võrreldes lääneriikidega on Eestis arvutimängud kultuurivormina alles läbi murdmas. Samas võivad just teksti parajate ampsudena pakkuvad rollimängud tuua noori kirjanduse juurde, tõdesid dramaturg Taavi Eelmaa ja mängukirjutaja Märten Rattasepp.
03.10.24 KULTUUR ... Vaimne kultuuripärand ei tähenda UNESCO jaoks enam üksnes rahvatantsu ja laulu. Nimistusse jõuab üha enam n-ö ellujäämise kunste: müüriladumise võtetest vaimupuudega inimesi toetavate kogukondadeni. Samas kimbutab pärandinimistut ebavõrdsus, sest iga sissekanne jätab kellegi kõrvale ega pruugi esindada terve kogukonna huve.
24.09.24 KULTUUR ... Muusikateadus on pikalt pidanud uurimisväärseks eriharidust saanud muusikute loomingut, arhiivisalvestisi ja laulupidusid. Balti muusikat on mõistetud kitsalt laulva revolutsiooni ning okupatsioonijärgse kogemuse kaudu. Uus artiklikogumik avardab neid piire: muusikat saab uurida kirjandusteadlane ja uuritav võib olla ka Depeche Mode'i fänniklubi.
18.09.24 KULTUUR ... Ehkki Eesti inimene ise peab end loomu poolest vaikseks, tunneb ta tuttavat kohates siiski vajadust vestlust arendada. Värskes small talk'i uurimuses selgus, et viisakuse asemel seostub see inimestele vajadusega ebamugavat vaikust täita. Näiteks tunneb eestlane end juttu tegemata ebamugavalt tuttavaga koos liftis või mõne kaugema sugulasega peolauas.
12.09.24 AJALUGU ... Kuigi seni levinud arvamuse kohaselt varises Lihavõttesaare elanikkond enne 18. sajandit äkiliselt kokku põliselanike ökoloogilise laastamistöö tõttu, lükkab värske geeniuuring popi selgituse ümber.
09.09.24 ÜHISKOND ... Seadusi ja muid juriidilisi dokumente on erihariduseta raske mõista. Nüüd püüdsid USA ja Austraalia teadlased välja selgitada, miks see nii on. Nad osutavad, et seaduskeeles lokkav nn kantseliit annab keelekasutajale näilise tarkuse- ja autoriteeditunde.
05.09.24 KULTUUR ... Internetikeeleski saab eristada ametlikumat ja mitteametlikku keelekasutust. Vähem ametlikes olukordades tahab inimene ka sõnumites piltlikult öeldes sõpradega koos naerda või nutta. Praegu selleks kasutatavad emoji'd võivad kümne aasta pärast moest minna, aga vajadus oma meeleolu näidata jääb, ütleb Kanada keeleteadlane Gretchen McCulloch.
06.07.24 KULTUUR ... Aastatel 1950–2022 USA edetabeli tippu jõudnud laulude analüüs näitas, et hittide viisid on muutunud ajas lihtsamaks. Samas on palade helipilt nüüd keerukam ja nooditihedam.
27.06.24 LUGEJA KÜSIB ... Ilmselt on igale nutiseadme või sülearvuti omanikule tuttav pilt kotis end omavoliliselt sõlme keeranud juhtmetest. Ehkki tekkinud pusad võivad võhikule näida korrapäratute ja juhuslikena peitub sõlmede taga terve matemaatiline süsteem.
26.06.24 ÜHISKOND ... Kuigi elektroonilised maksevahendid on mugavad, maksab tarbija nende kasutamise eest varjatud hinda. Värske metaanalüüsi järgi kergendavad neid kasutavad inimesed oma kukrut märksa kergekäelisemalt kui need, kes vanaviisi paberiga krõbistavad.
20.06.24 KULTUUR ... Ooperilauljad, baleriinid ja orkestrandid pakuvad päevast päeva publikule kauneid kunstielamusi. Ehkki ise tajuvad nad oma tegevust pigem kutsumuse kui tööna, pole nemadki inimestena läbipõlemise eest kaitstud. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös pakkus elukutseline balletisolist Ketlin Oja välja tööriista, millega hinnata läbipõlemisohtu just teatrikollektiivides.
13.06.24 AJALUGU ... Kuigi esimesed teated akadeemilise volbri tähistamisest Tartus pärinevad 19. sajandi keskelt, oli pidu ise tollal hoopis teistsugune. Ühis- ja võistulaulmise Toomemäel ja õllekorvide põletamise Kassitoomel asendas volbrirongkäik alles 1920. aastatel. Tänapäeva volbris kohtuvad mõlema eelmise perioodi traditsioonid päris värskete kommetega, osutab Tartu Ülikooli magistritöö.
12.06.24 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli Skytte instituudi regionaalsete poliitiliste uuringute professor ja poliitikaanalüütik Andrei Makarychev avaldas koos kolleegidega hiljuti artikli, milles uuris, kuidas kujuneb kaasaegses Eestis soome-ugri identiteet ja kuidas seda kasutatakse.
05.06.24 KULTUUR ... Pärandkeele kõnelejad vajavad keeleärevuse õhutamise asemel toetust ja julgustust, nii nagu teise keele õppijad ning pärandkeele kirevus on märk eesti keele elujõulisusest, leiavad Tartu Ülikooli keeleteadlased Mari-Liis Korkus, Adele Vaks ja Virve Vihman ajakirjas Oma Keel.
23.05.24 ÜHISKOND ... Semiootiline ekspertiis ei saa määrata ühegi märgi tähendust ühemõtteliselt. Uurida saab vaid seda, millistel tingimustel võib üks või teine tähendus osutuda tõenäolisemaks.
20.05.24 AJALUGU ... Umbes 1000 aastat tagasi Läänemere ääres elanud paganad tõid endale värskelt ristiusku pööratud põhjanaabritelt sisse hobuseid. Värske uuring näitab, et Balti aladele jõudnud loomi kasutati muuhulgas ohverdusteks.
17.05.24 ÜHISKOND ... Linnaplaneerijatel on avalikku ruumi kujundades silme ees kindel ettekujutus, kuidas inimesed seda kasutavad. Inimeste tegelik käitumine võib olla aga hoopis erinev. Tallinna Ülikooli doktoritöö vaatles seda veelahet Tallinna ja Brüsseli ühistranspordi näitel. Ilmnes, et algselt tööinimestele mõeldud transpordivõrk ei sobi enam praeguste kasutajate vajadustega.
13.05.24 ARVAMUS ... Keelekorraldajad peavad keelekirjeldusega loomupäraselt kursis olema, kuid ise keelt kirjeldamisi uurides ei tohiks unustada keelt korraldamast, leiab Tallinna Ülikooli emeriitteadur ja selle teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.
11.05.24 KULTUUR ... Sajandi eest võis normiv keelekorraldus olla murreteülese ühiskeele loomiseks vajalik, ent tänapäeval ei ole sama range keelekorraldus enam igas keelekihis põhjendatud, ütles äsja Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Eesti Keele Instituudi nooremteadur-keelekorraldaja Lydia Risberg.
09.05.24 KULTUUR ... Filosoofid on aja ja ruumi teemadel vägikaigast vedanud aastatuhandeid. Nüüd on oma lähenemise aja ja ruumi liigendamiseks välja pakkunud ka Eesti filosoof Margus Ott.
07.05.24 ÜHISKOND ... Kuigi ajast ollakse harjunud mõtlema kui millestki, mida saab lugeda kellalt või vaadata kalendrist, vormivad kogu ühiskondlikku elu ka mitmesugused teised ajalisused, leiab Tallinna Ülikooli poliitikafilosoofia professor Liisi Keedus.
02.05.24 AJALUGU ... Vesuuvi tuha alla mattunud ja äsja dešifreeritud papüürusrull heidab valgust lääne filosoofia juhtkuju Platoni elu viimastele tundidele.
22.04.24 TEADUSELU ... 19. aprillil suri 82-aastasena üks loetumaid ja vastuolulisemaid Ameerika filosoofe Daniel C. Dennett. Tartu Ülikooli vaimufilosoofia professori Bruno Mölderi sõnul iseloomustab Dennetti filosoofiat kõige paremini tihe seos loodusteadustega.
12.04.24 KULTUUR ... Sel nädalal toimub Tallinna Ülikoolis esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Reedel pidas Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehismõistuse professor Tanel Tammet plenaarettekande "Tehisintellekt ja humanitaarteadused".
12.04.24 ÜHISKOND ... Alates 2023. aasta jaanuari keskpaigast on Eestis võimalik ohu korral saata ohualal viibijatele asukohapõhine lühisõnum EE-ALARM. Sõnum peab olema keeleliselt arusaadav ja äratama saajas usaldust. Teavituste keelelist mõistetavust uurinud Eesti teadlaste sõnul tuleb nende usaldusväärsuse kindlustamiseks pöörata erilist tähelepanu keelelisele täpsusele.
11.04.24 ÜHISKOND ... Tänapäeval räägitakse linna helimaastiku juures eeskätt mürast, mille tase on Euroopa Liidus selgelt reguleeritud. Reguleerimistuhinas on Lääne-Euroopa ja Ameerika linnades siin-seal põlu alla sattunud ka tänavaturud. Eesti teadlane osutab, et näiteks ajaloolisi turuplatse iseloomustanud valjuhäälne kauba välja hüüdmine on teatud ühiskonnarühmadele praegugi oluline osa ühiskonnaelust.
11.04.24 KULTUUR ... Sel nädalal toimub Tallinna Ülikoolis esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Neljapäeval pidas Tallinna Ülikooli poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus plenaarettekande "Kas ja kuidas on võimalik luua uut aega? Antropotseen ja teised uued ajalisuses mõtteloo vaatenurgast".
10.04.24 KULTUUR ... Sel nädalal toimub Tallinna Ülikoolis esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents. Tartu Ülikooli Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur Tiit Hennoste pidas plenaarettekande "Kes tantsib ja kes lööb trummi? Eesti humanitaaria kolmes pöördes", mida käsitlevat esseed saab lugeda ka Novaatoris.
10.04.24 KULTUUR ... Kainelt ratsionaalsetest argumentidest ja adekvaatsest teabest üksi tõhusaks rohekommunikatsiooniks ei piisa. Meeles tuleb pidada, et nüüdisühiskonna väärtused juurduvad traditsioonilises usundilis-eetilises maailmatunnetuses, leiab folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Reet Hiiemäe.
02.04.24 KULTUUR ... Muusika muutub ajapikku üha nukramaks ja lihtsamaks, leidis rühm Austria ja Saksa teadlasi. Muutus annab nende sõnul tunnistust enesekesksemast, aga ka tunnete väljendamisele avatud ühiskonnast.
01.04.24 KULTUUR ... Lisaks eestimaalaste tõlkekirjanduse eelistuste paljastamisele aitab tõlkijate ja kirjanike vahelisi seoseid võrgustikuna esitav rakendus saada aimu ajaloo allhoovustest ning eesti ja maailmakultuuri ühenduslülidest.
19.03.24 ÜHISKOND ... Kuigi viimase rahvaloenduse alusel peab umbes 30 000 Eesti elanikku oma emakeeleks kahte keelt, on kakskeelseid palju rohkem. Kakskeelsuse uurijate sõnul erineb inimeste arusaam kakskeelsusest sõltuvalt riigist ja kultuurist. Näiteks ei kipu end kakskeelseks pidama eestivenelased.
14.03.24 KULTUUR ... Bulgaaria pealinnast Sofiast pärit Petar Kehayov tuli 1990. aastatel noore mehena Tartu Ülikooli (TÜ) keeleteadust õppima. Nüüdset läänemeresoome keelte professorit huvitab eriti kõik see, mis on seotud keelte väljasuremise ja hääbumisega.
14.03.24 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Eesti kirjakeele arengut on saatnud tulised arutelud ja vaidlused juba aselle loomisest saadik. Samas aitab selle arenguloo täpsem tundmine mõista paremini ka eestlaste suuresti keelepõhist identiteeti, leiavad keeleteadlased.
14.03.24 KULTUUR ... Kui tähelepanelikult oled sina viimase aasta jooksul keelega seotud uudiseid jälginud? Pane oma mälu ja loogiline mõtlemine proovile Novaatori viktoriinis!
12.03.24 KURIOOSUM ... Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf Margit Langemets tutvustas uusi sõnu, mis jõuavad ka 2025. aasta ÕS-i. Langemetsa sõnul rikastub eesti keel igal aastal umbes 2000 sõnaga.
06.03.24 ÜHISKOND ... Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös võeti vaatluse alla EKRE noortekogu Sinise Äratuse (SÄ) ideoloogia. Kui töö autori sõnul selgus ootuspäraselt, et tegu on paremradikaalse organisatsiooniga, tõi põhjalikum analüüs päevavalgele selle intellektuaalsed juured – sügava mure keskkonnakriisi pärast ja tulevikku vaatava etnofuturismi.
02.03.24 AJALUGU ... Tänavu Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga pärjatud arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv põimib oma töös kokku erinevate teaduste võimalusi. Matusekultuuri uurijana huvitub ta esemete asemel rohkem maetust endast ja tolle kogukonnast ehk inimkäitumisest.
28.02.24 AJALUGU ... Eesti rahvas ilmus maailmakaardile enne Eesti riiki ja praegune riigipiir sai üldjoontes paika esimese maailmasõja aegu. Mõtteliselt on Eesti kaardil esile tõusnud aga just viimasel aastakümnel, mil Balti riigid ja Poola paistavad Euroopas silma Venemaa-ekspertide ja Ukraina toetajatena.
27.02.24 KULTUUR ... Kuigi sajandite eest ideaaliks peetud renessansiinimene hajuma kasvava spetsialiseerumise tõttu laiali paljudesse ajudesse, võib ühel hetkel loomingulisi protsesse uurides avastada, et mitmekesi töötades suudavad inimajud sulanduda üheks suuremaks mõtlevaks organiks, leiab Tallinna Ülikooli filmikunsti dotsent Elen Lotman.
27.02.24 KULTUUR ... Eesti-läti kakskeelsed kõnelejad kasutavad tihti laensõnu, tõlkelaene ja segakoopiaid, kus sõna üks pool võib olla võetud ühest keelest ja teine teisest. Samas võib näha suuri erisusi selles, kui sageli nad keelt vahetavad, selgub Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Elīna Bone uurimusest.
22.02.24 KULTUUR ... Kunsti, disaini ja teaduse vahealal tegutsemine võimaldab läheneda uurimismaterjalile rohkematest nurkadest ning avab võimaluse näha materjali ka meetodi ja muusana, leiab Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor Kärt Ojavee.
15.02.24 TEADUSELU ... Eesti keeleteadlased panid kokku kolmanda eesti keele kirjeldava grammatika koguteose. Enam kui tuhande leheküljeline käsitlus katab ära keeleteemad hääldusest sõnamoodustuseni.
14.02.24 KULTUUR ... Isegi pealtnäha lihtsad määrused võivad jätta ametnikele rohkelt tõlgendamisruumi. Paraku pole keeleteadlased veel jõudnud piisavalt uurida, palju kontekstide erisuse tõttu infot kaotsi läheb, kirjutab kohtulingvist Martin Aher.