20.09.23 KULTUUR ... Uus õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS valmib 2025. aastal. Eesti keele instituudi juhtivleksikograaf Margit Langemetsa sõnul käib töö praegu käänduvate kohanimede, tsitaatsõnade ja lühenditega. Uuest ÕS-is leiab uudisõnadena aga nii suunamudija, gasellfirma kui ka hooliku.

31.07.23 KULTUUR ... Eesti keeles kasutatakse deminutiive vähe ning need esinevad konkreetsetes vestlusolukordades, näiteks negatiivse hinnangu andmiseks, ebamugava info ja ebakindlate andmete edastamiseks või levinud kinnisväljendites, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

23.06.23 KULTUUR ... Ehkki kaasaegsesse jaanipäeva tähistamisse on põimitud mitmeid vana rahvakombestiku elemente, kipub selle algne tähendus laiema peomöllu sisse uppuma, nendib folklorist ja Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe.

22.06.23 KULTUUR ... Inimene on väga sümbolilembene loom, kes väljendab kõike elus ette tulevat lugude vormis. Samas pole kuhugi kadunud ürgimetajalik hirm tundmatu ees. Tartu Ülikooli magistrant osutab, et kõik inimajaloo kuulsad kangelaslood püha Jüri legendist "Tähesõdade" filmisaagani väljendavad tegelikult jutustuse vormis julge pärdiku või mõne muu imetaja võitu tundmatu kiskja üle.

20.06.23 ÜHISKOND ... Venemaal leidus juba enne täiemahulise sõja algust muusikuid, kes laulsid ühiskonnakriitilistel teemadel. Nüüd tuuritab osa neist piiri taga ja ühendab Venemaalt pagenud sõjavastaseid. Teine osa jäi Venemaale ja levitab sõjavastast meelsust muu hulgas vanade laulude uustõlgendustega, osutab Tartu Ülikooli doktorant.

14.06.23 KULTUUR ... Lähedase inimese lahkumine ei tule surmaga seoses eestlastele meelde sugugi esimese asjana. Pereliikmetest seostatakse surma aga kõige sagedamini vanaemaga, selgub hiljutisest sõna-assotsiatsioonide uuringust.

24.05.23 KULTUUR ... Eesti Rahva Muuseumi värske näitus "Sõnumid kolmnurgas" viib ajarännule lihtsa kolmnurkse suveniirrätikuga, millel on pikk ja ideoloogiliselt laetud minevik.

22.05.23 AJALUGU ... Sageli tõlgendatakse 13. sajandi alguse ristiusustamist Eesti- ja Liivimaal pöördelise sündmusena, mis muutis kohalikus eluolus kiiresti kõike. Tartu Ülikooli arheoloogi sõnul näeb ta aga rõivastuses järjepidevust 11. sajandist 16. sajandini välja ning vähemalt maanaiste pidulik rõivastus püsis siinmail terve 13. sajandi jooksul ühesugune.

19.05.23 KULTUUR ... Soome hiidettevõte Kesko hakkas 1970. aastatel riigi esimese kaubaketina kasutama telereklaami, et rohkem liha müüa. Telekokk Väiski suu läbi saatis Kesko vaatajatele sõnumi, et liha pole kallis ja igaüks võib sellest toitu valmistada. Soome meediauurija sõnul on tänapäevaste kliimasõnumite valguses omal ajal juurutatud toitumisharjumused nüüd soomlaste seas visad muutuma.

18.05.23 ÜHISKOND ... Ehkki mahukaid keeleandmebaase on tehtud varemgi, valmis rahvusvahelisel teadlasrühmal seni suurim andmestik Grambank. Viimase valmimisele kaasa aidanud Eesti keeleteadlase sõnul rõhutab uus andmebaas eriliselt just kõnelejaskonnalt väikeste keelte panust maailma keelelisse väljendusrikkusesse. Ka Uurali keeled on tema sõnul Grambankis hästi pildis.

11.05.23 KULTUUR ... Novaatori raamatuklubi uurib värske prantsuse nobelisti Annie Ernaux' esimest eesti keeles ilmunud raamatut "Koht".

05.05.23 KULTUUR ... Kui ilm on ilus, siis kuulaks hea meelega rõõmsat ja hoogsat muusikat. See üldinimlik nähtus tundub värske teadusuuringu järgi kujundavat isegi poplaulude populaarsust.

18.04.23 KULTUUR ... Etnograafias kasutatakse joonistamist ja visandamist vahel teadlikult uurimisvõttena. Eesti kunstnik ja doktorant uurib sel moel trammide ja trammipeatuste omapära ning atmosfääri. Ta visandas üles kõik Tallinna trammipeatused ja tõdeb nüüd, et inimesed kasutavad peatusi palju rohkemaks, kui pelgalt trammi ootamiseks.

25.03.23 ÜHISKOND ... Tänavusest Eesti inimarengu aruandest leiab muu hulgas peatüki kliimamure kohta. Peatüki juhtivautor ja sotsiaalantropoloog Aet Annist näeb, et inimeste huvi ja teadlikkus kliimateemadest on 25 aastaga tõusnud. Samas on Eesti ühiskond tugevalt mullistunud ja peaks raskete aegade üleelamiseks olema sidusam.

14.03.23 ÜHISKOND ... Emakeelepäev tähendab Eestis eeskätt eesti keele päeva, mil räägitakse palju õigekirjareeglitest. Väliseesti juurtega Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessori Virve-Anneli Vihmani sõnul võib õigekirjale osaks saada liigagi suur tähelepanu. Samuti julgustab ta noori nende keelekasutuse pärast vähem hukka mõistma.

14.03.23 KULTUUR ... Kui tähelepanelikult oled sina viimase aasta jooksul keelega seotud uudiseid jälginud? Pane oma mälu ja loogiline mõtlemine proovile Novaatori viktoriinis!

03.03.23 AJALUGU ... Geenimaterjali põhjal otsustades olid seni sarnaseks peetud Euroopa jääaegsed kultuurid tegelikult palju mitmekesisemad, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühtlasi ilmnes selge erinevus jääaja-järgsete ida- ja lääneeurooplaste vahel.

23.02.23 KULTUUR ... Eesti Rahva Muuseumi uuel näitusel saab näha sajandite jagu eriskummalisi käsitööna valminud toole. "Need ei ole linnast ostetud vabrikutoolid, vaid oma küla meistrite looming," kinnitab kuraator Liisi Jääts.

17.02.23 AJALUGU ... Eesti kirjakeele arendamisega tegelesid 16.–18. sajandil eeskätt saksa soost pastorid, kellelt luterlik õpetus nõudis rahvakeelset suhtlust kogudusega. Eesti Keele Instituudi teadlased uurisid sellest perioodist pärit kirikulaulutekste ja tõdevad nüüd, et säravast keelemängust hoolimata võisid varased laulutekstid talupojale üsna arusaamatuks jääda.

16.02.23 KULTUUR ... Kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu avaldas hiljuti raamatu "Eesti mütoloogia algajale", mis esitleb populariseerival toonil tegelasi, keda rahvajuttudes, muistendites, kirjanduses ja näitelavadel kohata võib. Novaator valis raamatust välja mõned tegelased ja nähtused, keda igaüks teada võiks. Tee test ja selgita välja, kui suur pärimuse spetsialist oled!

02.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... ENSV disainköögi kui omaette nähtuse olemasolus võib kahelda Nõukogude tööstuse ökonoomsuse, toodangu halva kvaliteedi ja vaenuliku ideoloogia tõttu. Toonastest ajakirjadest nähtub aga, et esmapilgul lihtsasse kodukööki olid peidetud poliitilised pinged, disainerite unistused ja tarbijate ihad.

01.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tänapäeval ei saa solist instrumentaalkontserte esitades enam nautida ainuvalitsemist orkestri saatel.

01.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimane Eestis ilmunud ülevaatlik käsitlus eesti muusikaajaloost on pärit Nõukogude ajast. Kaheköitelise teose esimese osa valmimiseks kulus tollal 20 aastat. Pika kirjutamisprotsessi põhjustasid nii ideoloogilised kammitsad kui ka asjatundlike kirjutajate nappus.

30.01.23 KULTUUR ... Kuigi räpp ja rahvalaulud võivad pealtnäha tunduda täiesti erinevad, on neil ka teatav ühisosa.

30.01.23 KULTUUR ... Sel aastal tähistatakse esimest korda eesti kirjanduse päeva. Kuigi omakeelne kirjandus õitseb, siis eesti kirjanduse uurijad peavad töötama mitmel rindel, sest teadlase elu nõuab, et kirjutatakse nii rahvusvahelisele lugejale kui ka eesti lugejatele.

27.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kohanimed näitavad, milliseid kohti inimesed enda ümber oluliseks peavad. Nimede säilimist ja kadumist uurides saab teada, kuidas on vajadus kohtade nimede järele ajas muutunud ning miks vaid alla poole nimedest 50 aastaga alles jääda võivad.

26.01.23 KULTUUR ... Naer on igapäevaelu lahutamatu osa. Kui enamjaolt seostatakse naermist mõne lõbusa olukorraga, siis naermiseks on teisigi põhjuseid. Jälgides hoolikalt, mil vestluspartner naerab, on võimalik tema vastust aimata.

09.01.23 AJALUGU ... Rahvusvahelise teadlasrühma sõnul leidsid nad 20 000 aasta vanustelt koopamaalingutelt kirjaeelse märgisüsteemi. Kui nende oletus pädeb, on tegu maailma vanima teadaoleva tähendusliku kirjutisega.

06.01.23 KULTUUR ... Kui suur maailma pandeemia tõttu lukku läks, otsustas Kristel Sitz luua uue, mis väiksem ja parem. Seal ei suutnud Teine maailmasõda Eesti iseseisvust kõigutada ning Kiiu tanklas võisid korraga masinat täita nii Kuusalu rahvamaja juhataja Ulvi kui Johnny Cash. Kolga muuseumis ja Järvakandi kultuurihallis saab uudistada miniatuurseid stseene, mis on justkui elust enesest, aga samas pole ka.

06.01.23 KULTUUR ... Röstitud, keedetud, kupatatud või ka pähklitega sarnaselt täitsa töötlemata jäetud kastaneid vitsutatakse üle kogu maailma. Ka Eesti toidupoodides ja restoranides võib seda süsivesikurohket maiuspala kohata. Päris kindlasti on tegemist importkaubaga, kuna harilik kastan Eesti kliimas vastu ei pea.

04.01.23 ARVAMUS ... Aasta 2022 tõi maailmas esile mitmed kiiresti levinud sõnad, mida kõiki ühendab üks läbiv seaduspära – nende abil võideldakse irreaalsuse vastu.

30.12.22 KULTUUR ... Kui tänapäeval ei vaadata isikupärase välimusega subkultuuriesindajale linnaruumis enam viltu, siis 1980.–1990. aastate punkareid, tänavamuusikuid ja futuriste tabas kaaskodanike halvakspanu. Eesti muusikateadlane osutab naispunkaritega tehtud intervjuude põhjal, et just naiste jaoks tähendas punk suuremaid kõhklusi kui meestele.

29.12.22 AJALUGU ... Põhja-Euraasia kütid ja korilased ei võtnud keraamikat kui uuenduslikku tehnoloogiat üle põlluharijatelt, vaid jõudsid murdelise innovatsioonini ise, selgus rahvusvahelises uuringus. Ilmselt levis keraamika seejärel Põhja-Venemaast Lõuna-Skandinaaviani hoopis kütt-korilaste kogukondades.

23.12.22 KULTUUR ... Eestit tutvustavates turismibrošüürides on valdavalt näha kas maailma kõige ilusam suvepäev või maailma kõige armsamad jõulud, mistõttu ka turistid satuvad siia kõik samal ajal ning linn võib minna üsna umbe. Muul ajal on aga kõik justkui võluväel üsna tühi. Kuidas Tallinnal turismi tõmbetuultes läheb ja mida peaks teisiti tegema?

19.12.22 KULTUUR ... Lühendite kasutamine aitab küll üldiselt omavahelist suhtlust kiirendada, kuid noored võiksid meeles pidama, et nende vanematel ja vanavanematel ei pruugi aimugi olla, mida näiteks lol või lege tähendab.

16.12.22 KULTUUR ... Eesti keele õigekirjas on nii mõndagi sellist, mille puhul me hääldusläheduspõhimõtet ei järgi. Kuigi kõigi eri häälduste märkimine aitaks vältida väldete ja palatalisatsiooni puhul võimalikku valesti mõistmist.

08.12.22 KULTUUR ... Kes on võõrast keelt kuulates tajunud, et mõni sõna kõlab ebaviisakamalt kui teine, võib olla õigel teel. Londoni Ülikooli psühholoogid leidsid nimelt, et paljudes keeltes on vägisõnadel sarnane hääldusmuster – neis napib pehmeid häälikuid.

05.12.22 AJALUGU ... Eesti laste eluolu ning ühiskondlikku rolli kesk- ja uusajal on seni uuritud vähe. Nüüd osutab Tartu Ülikooli doktoritöö Tartu linnast leitud materjali põhjal, et last peeti ilmselt igas mõttes inimeseks juba päris vastsündinuna. Alates kolmandast eluaastast sõid lapsed sarnast toitu nagu täiskasvanud ehk neid võidi sealt peale seoses perekondlike töökohustustega näha kõrgemas staatuses.

05.12.22 ÜHISKOND ... Nõiduse ja nõidade olemasolusse usub umbes kaheksandik maailma elanikest, osutab Ameerika teadlase uus üleilmne uuring. Samas on inimeste suhtumises nõiakunsti riigiti suured käärid.

29.11.22 TEHNIKA ... Kunstnikepaari Varvara Guljajeva ja Mar Canet Sola stuudios ARS-i kunstilinnakus valmivad inimeste unenägudest 100 joonega maalitud pildid. Piltide autor on aga hoopis tehisintellekt nimega Alfred. Novaator käis uudistas nende teaduslik-kunstilist projekti Dream Painter oma silmaga.

14.11.22 PSÜÜHIKA ... Miks on mõned poplaulud palju populaarsemad kui mõned teised? Kas võib olla, et peale kaasahaarava viisi on oma osa ka laulusõnadel?

14.11.22 KULTUUR ... Videomänge mängis 2019. aastal maailmas üle 2,5 miljardi inimese ehk need on üha populaarsem meediavorm. Samas saadavad mängumaailma endiselt stereotüübid ja kriitika meestekesksuse pärast. Tartu Ülikooli doktoritöö pakub välja viisi videomängudes soolisuse uurimiseks ning osutab, et mida rohkematest nurkadest mänge uurida, seda elutervemaks need muutuvad.

09.11.22 TEADUSELU ... Õpilaskonverentsil HUNTS peetud vestlusringis nägid noored humanitaarteadustes võimalikku tasakaalustajat äärmustesse laskuvas kliimaarutelus. Üks seal üles astunud õpilastest kutsus ka oma fotonäitusega vaatajaid üles kliimateemadele mõtlema ja nende üle tasakaalukalt arutlema.

08.11.22 PSÜÜHIKA ... Elektroonilise muusika kontserdiks maskeeritud katse näitas, et kõrvale tabamiseks liiga madalate helide kõlades liigutavad inimesed end kümnendiku võrra tavalisest rohkem.

04.11.22 TEHNIKA ... Kui traditsiooniliselt said arhitektid ja disainerid oma ruumikavandeid luua ja esitleda lapikul ekraanil, siis arenev virtuaalreaalsuse tehnoloogia lubab inimesel nii-öelda kavandi sisse astuda. Eesti Kunstiakadeemia VR labori juhataja ja külalislektori Johanna Jõekalda sõnul saab sel moel luua näiteks inimlikuma vangikongi või puudega inimest arvestava näituse.

02.11.22 ÜHISKOND ... Oktoobri lõpus suri Venemaal viimane aleuudi mednõi keele kõneleja. Väikeste põliskeelte prestiiž on Venemaal olnud aga juba ajalooliselt madal. Milline on nende olukord Venemaal praegu ja kuidas mõjutab neid mobilisatsioon, uuris Novaator ise väikerahvaid külastanud teadlastelt.

19.10.22 AJALUGU ... Ühe Egiptuse kloostri keskaegne pärgament peitis endas üllatavat aaret: kristlike tekstide all oli peidus teine, varasem kirjatükk. Teadlased usuvad selle olevat osa vanakreeka astronoomi Hipparchuse kaua kadunuks peetud tähekataloogist ehk vanimast teadaolevast taevakaardist.

13.10.22 KULTUUR ... Kui palju tead legendaarse vanamuusikaansambli köögipoolest? Klavessiinimängija Saale Fischer kirjutas kollektiivi viiekümnenda sünnipäeva puhul avameelse raamatu, kust noppisime välja viis põnevat ja üllatavat infokildu.

24.11.21 KULTUUR ... Oleme harjunud lugema tekste, kus mõtte edasi andmisel pruugitakse sõna "poolt". Miski võib olla juhtkonna poolt kinnitatud või sel võib olla nõukogupoolne heakskiit, keegi võib olla ka millegagi omalt poolt panustanud. Eesti keele eksperdid seda malli aga heaks ei kiida.

29.07.20 KULTUUR ... Barokkmuusika esitust puudutavad tõekspidamised on iganenud ja vajavad reformimist, nentis äsja doktorikraadi kaitsnud klavessiinimängija Saale Fischer Vikerraadio saates "Huvitaja".