13.08.26 KULTUUR ... Argises kõnepruugis segunevad eesti ja inglise keel kõige sagedamini liitnimisõnades, leidsid Tallinna Ülikooli keeleteadlased. Selliseid keelendeid leiab enim just videoblogijate jutust.

07.08.26 AJALUGU ... Jääaega ette kujutades võib meile kangastuda nägemus uljastest küttidest, kes astuvad odadega vastu hiiglaslikule pikkade võhkadega üksikule isasmammutile. Iidne DNA maalib aga teistsuguse pilti: kuigi looduslikesse lõksudesse langesid valdavalt isased karvased mammutid, leiab muistsete inimeste jäetud luukogumitest ülekaalukalt hoopis emasloomade luid.

27.07.26 AJALUGU ... Tänapäeval räägib inimkond pisut enam kui 7500 unikaalset keelt, kuid aastatuhandete eest oli see arv veel mitu korda suurem. Värskest uuringust selgub, et üleminek rändavalt eluviisilt paiksele põllumajandusele vallandas kultuuride ühtlustamise asemel ajaloo suurima keelebuumi.

13.07.26 ÜHISKOND ... Kes on sattunud pealt kuulama teismeliste omavahelist arutelu, võib peagi märgata, et lakoonilist nõustumissõna "jah" leiab nende jutust äärmiselt harva.

08.07.26 KULTUUR ... Õigus kultuurile on inimõigus ja Eestis etendubki suviti kümneid lavastusi. Kuigi kultuurikorraldajad on nende ligipääsetavust juba parandanud, on kultuuri kõigile kättesaadavaks tegemisel veel pikk tee minna, osutab Tallinna ülikooli nooremteadur Keiu Virro.

01.07.26 LOODUS ... Kliimamuutused kujutavad tõsist ohtu maailma ühele armastatumale joogile ehk kohvile. Sestap püüavad teadlased leida viise, kuidas säilitada kohvitaimede elujõulisus ja tagada nende põllumeeste toimetulek, kes kasvatavad väärtuslikku põllukultuuri vaesemates piirkondades.

29.06.26 KULTUUR ... Noored püüavad sotsiaalmeedia algoritme teadlikult suunata, et näha vähem ärevust, süütunnet või kehaga rahulolematust tekitavat sisu. Värskest uuringust selgub aga, et kasutajate kontroll oma infovoo üle on sageli vaid näiline: algoritmid õpivad kiiresti, mäletavad kaua ja kipuvad noorte soovidest üle sõitma.

29.06.26 KULTUUR ... Sageli on inimesed harjunud mõtlema muusikast kui kultuurist, meelelahutusest, töö tulemusest, õhustiku loomise vahendist või hoopis teraapiavahendist. Muusikast saab mõelda aga ka kui tööriistast, mille abil uurida aju.

29.06.26 TERVIS ... Tervislik eluviis aitab vähendada varase surma riski ja pikendada tervena elatud aastaid. Saja-aastaseks elamist ei taga samas ükski lühiajaline imeretsept ega range dieet, rõhutavad Tallinna Ülikooli demograafid Michel Poulain ja Anne Herm värskes teadustöös.

26.06.26 KULTUUR ... Ajaloolised filmid pole pelgalt kunstiteosed, mis peegeldavad minevikku. Need vormivad aktiivselt ka rahvaste kultuurimälu ja identiteeti. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöös uuris Hanna Maria Aunin, kuidas kujutavad Nõukogude-järgsed Balti filmid möödunud sajandi keerulist ajalugu.

24.06.26 KULTUUR ... Lõkke süütamine, armastuse otsimine ja teised jaaniöö kombed ei ole omased ainult Eestile. Pööripäeva tähistatakse paljudes maailma paikades ja kuigi tavad võivad erineda, siis pööripäevapidustusi ühendab sageli lõkke süütamine.

10.06.26 TERVIS ... Ärevus ei avaldu kõigil inimestel ühtemoodi. Mõne jaoks tähendab see aeg-ajalt tekkivat pinget, teise jaoks aga igapäevaelu tõsiselt häirivaid sümptomeid. Seni suurimast omataolisest uuringust selgus, et nende raskusest saab praeguste andmete põhjal geneetiliste eripäradega selgitada vaid ligikaudu kuut protsenti.

08.06.26 ÜHISKOND ... Katkumuistenditel ja tänapäevasel keskkonnaga seotud tervisekriiside kommunikatsioonil on mõndagi ühist, osutavad Eesti ja Soome teadlased. Mõlemad tekstiliigid õpetavad inimesi ohuga toime tulema. Kui ametlikus kriisikommunikatsioonis on aga suurem rõhk keeldudel, siis pärimus seab aukohale inimese aktiivse tegevuse ja vastutuse.

02.06.26 TERVIS ... Juba üksainus peaga tehtud löök võib kergitada veres ajutiselt ajurakkude kahjustustega seostatud valkude taset, osutavad Amsterdami Ülikooli meditsiinikeskuse teadlased värskes uuringus. Pikemas plaanis võivad pealöögid hakata isegi harrastusjalgpallurite aju tervisele.

25.05.26 KULTUUR ... Eesti Kunstiakadeemia (EKA) värske doktoritöö käsitleb voogteatrit kui täiesti uut ja interaktiivset kunstivormi, kus vaatajast saab teose kaasautor. Töö autori sõnul on voogteatril suur potentsiaali muuta teater uutele vaatajatele kättesaadavamaks.

15.05.26 KULTUUR ... Lääne ühiskonnad kipuvad Arktika põlisrahvaid romantiseerima. Antropoloog Aimar Ventseli aastakümneid kestnud uurimistööst Venemaa Arktikas ja Kaug-Idas joonistub välja aga märksa pragmaatilisem elukorraldus: austus looduse vastu käib seal käsikäes üleküttimise, kaubanduse ja argise majandusliku arvestusega.

13.05.26 ÜHISKOND ... Teadlased on uurinud Eesti ülikoolides sugu aastakümneid, kuid suur osa teadmisest on jäänud üksikuurimustesse laiali. Eestikeelse üldkäsitluse puudumine pärsib nii kohalikku õpetamist kui ka uurimistööd, sest paljud teemad tuleb ikka ja jälle algusest peale lahti mõtestada, leiab Tartu Ülikooli etnoloogia teadur Rebeka Põldsam.

12.05.26 KESKKOND ... Inimestele igapäevaselt olulised maamärgid ja riikliku tähtsusega objektid põrkuvad linnaruumi planeerimisel sageli. Ühtlasi muutub maamärkide tähendus ajas pidevalt, arutlesid semiootik Lona Päll ja geograaf Taavi Pae Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

11.05.26 KULTUUR ... Eestis tegutseb ligi 60 eramuuseumi, mis püsivad suuresti kohalike entusiasmi toel. Erinevalt avalik-õiguslikust muuseumist saab külastaja seal kultuuripärandit kasutada ja nuusutada. Vestlusest külastaja ja muuseumipidaja vahel võib aga saada sotsiaalset mälu hoidev intiimne kogemus, osutab Eesti etnoloog.

07.05.26 ÜHISKOND ... Nõukogude aega meenutavat sisu kohtab ühismeedias üha rohkem. Kui vanemad inimesed jagavad seal võrdlevalt isiklikke lugusid ja huumorisse rüütatud kaotusvalu, siis noorte jaoks on rõhk esteetikal, osutab Eesti semiootik.

29.04.26 KULTUUR ... Koolihoonete füüsiline vorm ja ruumilahendused mõjutavad otseselt õpilaste vaimset tervist ja õpivõimet. Kuigi uute haridushoonete kavandajad pööravad üha enam tähelepanu kasutajate mitmekülgsetele vajadustele, kehastavad paljud vanemad koolimajad endiselt vananenud arusaama õppimisest.

17.04.26 KULTUUR ... Katkiste esemete kordategemine on Eestis muutunud nõukogude-aegsest majanduslikust paratamatusest teadlikuks vastupanuks tänapäevasele masstarbimisele. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Tenno Teidearu värske uurimus näitab, et varasem vajaduspõhine strateegia on leidnud uue hingamise keskkonnahoidlikus mõtteviisis ja liikumises.

10.04.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Mätas on juba roheline ja näpud lausa kipuvad mulda. Kevad toob uue hoo nii loodusesse kui inimestes endis. Tallinna Ülikooli Hiina uuringute nooremteadur Karel Jõeleht selgitab, miks kevad on uue alguse sümbol.

09.04.26 KULTUUR ... Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi direktori ja juhtivteadur Kristi Viiding avab oma neljapäeval toimuvas Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi plenaarettekandes Eesti- ja Liivimaa varauusaegse kirjanduse seni tundmatuid tahke.

30.03.26 ÜHISKOND ... Ühismeedias laineid löövad spekulatsioonid tuntud inimeste surmalainest on alusetud ning järjestikusi surmasid Eestis ja välismaal aitab seletada tõenäosusteooria, osutab statistik.

26.03.26 ÜHISKOND ... Nagu inimene viib olulise, ent tülika kraami keldrisse, võib ka ühiskond kohelda mõnda piirkonda ebamugava kolikambrina. Ramón y Cajal vanemteadur Francisco Martinezi välitööd näitavad, et kuigi Ida-Virumaa inimesed tunnevad oma kodukohaga tugevat seost, otsivad nad laiema ühiskondliku hoiaku eest peidupaika keldritest, datšadest ja teistest varjatud kohtadest.

25.03.26 KULTUUR ... Lihtsa puuviljakärbse nimi ilmestab, kuidas pealtnäha väikesed keelelised erinevused peegeldavad erinevusi ka lähedaste sugulasrahvaste maailmatajus, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

24.03.26 KULTUUR ... Uus õigekeelsussõnaraamat samastab tartu keele laiemalt lõunaeesti keelega, mis on kultuurilooliselt mõistetav. Samas eirab selline lihtsustus teiste kohalike murdekeelte ja iidsete hõimukeelte ajaloolist kujunemist, kirjutab akadeemik ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

23.03.26 KULTUUR ... Viimastel aastatel on liiga palju hakanud tungima väljendi kuigi palju tähendusmaale ja seda sealt välja tõrjuma. Enam nagu ei sobigi öelda, et seda või teist ei ole kuigi palju või et lihtsalt on vähe, nendib akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Peeter Saari keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

20.03.26 KULTUUR ... Maailmas leidub terve hulk asju, mis võivad vussi minna ja millega isegi parim juht midagi ette võtta ei saa. Seetõttu on vale rääkida nii riskide maandamisest kui ka nulli viimisest, kirjutavad akadeemik ja Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov ning vanemteadur Liina Kamm keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

19.03.26 KULTUUR ... Eesti inimesed on hakanud viimase aastaga kasutama laialdaselt tollimaksu asemel sõna tariif. Juba sada aastat eesti keele oskussõnavaras olnud mõistega ei tohiks meil probleeme tekkidagi, sedastab akadeemik ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

18.03.26 KULTUUR ... Mitmed sisutühjad parasiitsõnad on muutunud kirjapruugis nii harjumuspäraseks, et oleme minetanud võime märgata nende kõledat koledust, tõdeb akadeemik ja Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

16.03.26 KULTUUR ... Geneetilised erinevused metsiku ja sellest aretatud kultuurtaime vahel on sedavõrd suured, et viimast võib nimetada geneetiliselt modifitseeritud taimeks. Geenitehnoloogia võimaldab teha aga sedavõrd kitsapiirilisi muutusi, et neid oleks õigem nimetada täppisaretatud taimedeks, kirjutab Teaduste Akadeemia president Mart Saarma keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

16.03.26 KULTUUR ... Eesti inimesed on surmast kaugenenud ja matused kujunenud tarbimisühiskonnas üheks teenuseks paljudest. Samas näeb üha enam isikupäraseid ärasaatmisi, kus võib näha tantsivat baleriini või kuulda "Rekkamehe argipäeva", tõdesid folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk.

15.03.26 EESTI ... Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström ütles, et ropendamine annab inimestele tihti vajaliku vabanemise tunde ning samuti toimib see grupisisese identiteedi loomise vahendina.

15.03.26 KULTUUR ... Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

14.03.26 KULTUUR ... Soomlasi peetakse maailma kõige õnnelikumaks rahvaks. Eestlane seevastu näib olevat maailma kõige muretsevam. Ometi on eesti keeles muretsemine üks kummaline tegevus: see ei tähenda üksnes ärevust, vaid ka millegi hankimist, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

14.03.26 ARVAMUS ... Emakeelepäeval räägitakse ikka keele ilust, püsimajäämisest ja müstilistest käänetest. Kuid sel aastal ei saa me mööda tehisarust, mis on meie keeleruumi vaikselt, ent järjekindlalt ümber voolimas, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke vanemspetsialist, eesti-inglise vandetõlk Siret Laasner.

14.03.26 KULTUUR ... Tartu Ülikooli teadlased uurisid, millist tüüpi keelekasutus kõige enam eestlasi häirib. Kolmandik saadud vastustest käis sõnavara, eelkõige võõrkeelsete sõnade ja väljendite kasutamise kohta.

14.03.26 KULTUUR ... Eesti rahvas on uute situatsiooniliste ütluste loomises üsnagi nutikas ega taha naljalt vastust võlgu jääda – ning mõistagi haarab imeteldava innuga kinni igast võimalusest kellelegi ära panna, kirjutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Loviisa Mänd.

13.03.26 KULTUUR ... Tehisaru on muutnud tarkvaraarenduse kiireks loovtööks. See esitab ühiskonnale aga uue väljakutse: kuidas säilitada usaldus nii loovkoodiva inseneri kui ka tema loodud süsteemide vastu, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

12.03.26 KULTUUR ... Mitmete sõnade, sh adresseerima, ajalooline tähendus on rahva keelekasutusest vaikselt ära kadunud. Kui aga uutele tähendustele meie ilusas eesti keeles täpsemad vasted olemas on, ei peaks sellega niisama leppima, leiab akadeemik ja KBFI juhtivteadur Anne Kahru keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

11.03.26 KULTUUR ... Eesti keel on ainsust armastav keel tohutu arvu võimalustega, mida tasub meeles hoida ka ilma- ja kliimamuutusest kõneledes, kirjutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professor keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

11.03.26 KULTUUR ... Emakeelepäeva eel koostas Tallinna Ülikooli nooremteadur Loviisa Mänd lühikese viktoriini eesti keele fraseologismide kohta, millest mõned kipuvad keele loomuliku arengu käigus oma algset piltlikkust muutma.

10.03.26 KULTUUR ... Kui prantslastel on Prousti fenomen, mis kirjeldab mälestuse vallandumist aistingute koosmõjus, siis võib-olla on meil Tammsaare fenomen – püsiv õndsuseigatsus koos teadlikkusega, et terviklikkus on alati ajutine, leiab akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

10.03.26 KULTUUR ... Kui suurrahvastel puudub otsene vajadus argielus teiste keelte peale mõelda, siis väikerahvaste haridus- ja meediaruumis kuuleb ning näeb paratamatult ka teisi keeli. See annab meile otsese eelise, leiab Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo.

09.03.26 KULTUUR ... Inglise keele mõjul on sõnadele akadeemik ja akadeemia tekkinud uued tähendusvarjundid, mis vaesetavad eesti keelt, nendib Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo tenuuriprofessor ja akadeemik Marek Tamm keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

03.02.26 TERVIS ... Levinud uskumuse kohaselt vahetuvad inimese kehas kõik rakud välja seitsme aastaga, mis peaks meile tehniliselt andma uue keha. Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni sõnul rakuvahetus meid siiski vananemisest ei päästa.

02.02.26 KULTUUR ... Teadust kunstikeelde pannes peab leidma õige tasakaalu tõepärasuse ja publiku kaasahaaramise vahel, arutlesid kunstnik Mark Antonius Puhkan ja geoloog Peeter Paaver. Ideaalis võiks ka erialateadlane näiteks lasteraamatu illustratsiooniga rahule jääda.

14.01.26 KULTUUR ... Tänapäeva ühiskonnad nõuavad oma liikmetelt pidevat kasvu, laienemist ja selgeid identiteete. Sellele vastandub mõtteviis, mille kohaselt on püüdlus vastata normile pidurdav jõud, samas kui loovus ja elujõud peituvad just väikesekssaamises ning pidevas muutumises.