Iidsed kütid pidasid üksikute isaste asemel jahti hoopis emasmammutitele
Jääaega ette kujutades võib meile kangastuda nägemus uljastest küttidest, kes astuvad odadega vastu hiiglaslikule pikkade võhkadega üksikule isasmammutile. Iidne DNA maalib aga teistsuguse pilti: kuigi looduslikesse lõksudesse langesid valdavalt isased karvased mammutid, leiab muistsete inimeste jäetud luukogumitest ülekaalukalt hoopis emasloomade luid.
Rootsis asuva paleogeneetika keskuse juhitud rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuulus ka Lembi Lõugas Tallinna Ülikoolist, analüüsis 521 Euraasiast ja Põhja-Ameerikast pärit karvase mammuti pärilikkusainet. Uurijad määrasid genoomiandmete abil loomade soo ja kõrvutasid neid leiukohtade arheoloogilise taustaga.
Andmetest joonistus välja selge kontrast. Looduslikes leiukohtades, kus koolesid loomad suuresti inimeste sekkumiseta, moodustasid isased mammutid tervelt 66,5 protsenti. Paleoliitikumi aegsetes inimeste tekitatud luukogumites avanenud pilt oli vastupidine – sealsetest mammutitest moodustasid emased 70 protsenti. Vahe polnud juhuslik, vaid sarnast kõrvalekallet nägi kõigis suuremates leiupaikades.
Sadade isendite analüüsimisel torkas silma ka üks anomaalia: teadlased avastasid ühe ebatavalise kromosoomiveaga mammuti, kes on väljasurnud liigi arvestuses üldse esimene taoline genoomileid.
Kas emasloomade liha maitses siis muistsetele inimestele sedavõrd palju paremini? Teadlaste sõnul peitub seletus pigem mammutite elukorralduses ja inimeste endi ellujäämisstrateegias. Looduslike leiukohtade isaste ülekaal tuleneb isasloomade eluviisist: nad rändasid sageli üksinda ja võtsid karjast eraldatuna suuremaid riske. Seetõttu sattusid nad ka sagedamini looduslikesse lõksudesse, kus nende säilmed hästi säilisid.
Emasmammutid elasid aga sarnaselt tänapäeva elevantidele koos oma järeltulijatega matriarhaalsetes karjades. Küttidel oli selliseid karju maastikul palju kergem üles leida ja nende liikumist prognoosida, kui tabada üksikult uitavat isaslooma. Lisaks liikusid poegadega karjad ilmset maastikul aeglasemalt ja kujutasid endast seega paremat sihtmärki.
Nõnda oligi muistsetel küttidel lihtsam ajada emasmammutite jälgi või sattuda nende korjuste otsa. Loomad pakkusid toiduks liha ja rasva, võhkadest tehti tööriistu ja ehteid ning suurtest luudest ehitati isegi ringikujulise põhiplaaniga iidseid jurtasid.
Teadlased kirjeldavad leide ajakirjas Current Biology.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Andres Reimann
