Kuid arvatavasti on suhteliselt vähesed tulnud keset argisaginaid teadlikult selle peale, et suu- ja kõhubakterid olid ju kindlasti olemas ka juba näiteks mammutitel.

Teadlased on aga mammutite hambaid ja luid nüüd just nimelt selle pilguga lähemalt uurinud ja saanud DNA põhjal teada, millised bakterid mammutitel suus ja kõhus elasid.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Benjamin Guinet'ga Stockholmi Ülikooli ja Rootsi Loodusmuuseumi ühisasutusest Paleogeneetika Keskusest analüüsis mikroobset DNA-d 483 mammutileiult mitmelt poolt maailmast.

Vanimad neist leidudest olid enam kui miljoniaastased, noorimad vaid mõnetuhandesed.

Teadlased väidavad, et suutsid tõhusate bioinformaatiliste võtetega eristada mammutitega koos elanud baktereid hiljem mammuti jäänustele lisandunud bakteritest.

Nad kirjutavad ajakirjas Cell, et eristasid seejuures kuut bakteritüüpi, kes paistavad mammutite kehas tihtilugu elanuvat.

Mõned neist baktereist võisid olla mammuteile ka kahjulikud, näiteks üks, kes põhjustab tänapäevalgi eluohtlikke haiguspuhanguid aafrika elevantide seas.

Üks teine mammutibakter oli ühe inimeselgi hambaauke tekitava bakteri sugulane.

Tähelepanuväärseim saavutus kogu uuringus oli 1,1 miljonit aastat tagasi Euraasia stepis elutsenud mammutilt pärineva bakteri genoomi suurte osade teada saamine. Nii vana mikrobioomi-DNA-d ei olegi varem kunagi taastada õnnestunud.

Sedalaadi uuringud aitavad aru saada, kuidas mammutid ja muud loomad tuhandete ja tuhandete aastate tagustes ökosüsteemides elasid.

Huvitav on teada näiteks sedagi, et mammutite mikrobioomis leidus sadade tuhandete aastate vältel järjekindlalt mitmeid ühe- ja samasuguseid baktereid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.