Uuring: lasteaiakaaslased rikastavad lapse soolestikku rohkem kui pere

Igapäevane suhtlus mängukaaslastega mõjutab lapse bakterikooslust tugevamalt kui kodune keskkond, aidates luua mitmekesise bakterikoosluse ja taastuda kiiremini antibiootikumiravist, kirjutavad teadlased värskes uuringus.
Lasteaia algus seostub lapsevanematele sageli lõputu nohu ja viirushaigustega. Samas on laste ninapidi suhtlusel ka helgem pool. Teadlaste sõnul mängib eakaaslastega koosveedetud aeg võtmerolli mitmekesise ja terve mikrobioomi kujunemisel. Kui mikrobioom saab varases nooruses tugev, võib see lapse tervist toetada aastakümneid, vahendab Nature.
Uuringu tarbeks jälgisid Itaalia Trento ülikooli teadlased imikute soolestiku elustikku nende esimesel lasteaia-aastal. Tulemused olid tähelepanuväärsed: juba nelja kuu pärast jagasid samas rühmas käivad lapsed 15–20 protsenti mikroobiliikidest. Uuringu juhtivautori mikrobioloog Nicola Segata sõnul tähendab see, et lasteaiast päritavate mikroobide hulk on suurem isegi emalt sünnihetkel päritavate kõhuasukate omast.
Bakterid rändavad perest peresse
Segata ja tema kolleegid analüüsisid uuringu tarbeks 43 titelt kogutud proove. Teadlased kaasasid uuringusse keskmiselt 10-kuused lapsed, kes kohtusid oma rühmakaaslastega lasteaias esmakordselt. Teadlased võtsid regulaarselt proove nii lastelt, nende vanematelt, õdedelt-vendadelt kui ka kasvatajatelt. Mõnevõrra üllatuslikult ei pääsenud proovide andmisest ka perede kassid ja koerad.
Analüüsist selgus, et bakterite ränne ühelt lapselt teisele võib olla üllatavalt pikk ja keeruline. Teadlased tõid näite konkreetsest bakteritüvest Akkermansia muciniphila, mis liikus esmalt ühelt emalt tema imikule, seejärel lasteaias teisele lapsele ning lõpuks tema vanematele. Segata selgitas, et laste soolestik on selles eas uutele tüvedele hästi vastuvõtlik, sest nende immuunsüsteem pole veel täielikult välja kujunenud.
Sõbrad aitavad ravist taastuda
Uuring tõi esile ka lapse õdede ja vendade olulise rolli nende mikrobioomi kujunemisel. Kui titel oli kodus õde või vend, sai ta lasteaiast vähem uusi mikroobe, kui need rühmakaaslased, kellel õvesid polnud. Teadlaste hinnangul peitus põhjus selles, et tänu kodusele nn doonorile oli nende laste mikrobioom juba enne lasteaeda minekut mitmekesisem ja uutel asukatel oli seetõttu raskem kanda kinnitada.
Eriline rõõmusõnum on uuringul aga nendele vanematele, kelle lapsed on sunnitud võtma antibiootikume. Kuigi ravikuuri ajal väheneb soolebakterite hulk drastiliselt, taastub lasteaialaste mikrobioomi mitmekesisus hiljem välkkiirelt. Seda tänu rühmakaaslastes elutsevate uute tüvede tulvale.
Samuti leidsid teadlased uuringus viiteid bakteritüvede vahetusele lemmikloomade ja imikute vahel. Täiskasvanute ja nende karvaste sõprade vahel säärast bakterirännet teadaolevalt ei esine. Segata hinnangul võib selle taga olla imikute ja lemmikloomade vahetum füüsiline kontakt.
Ehkki lasteaedades toimuvat bakterirännet tuleb pikaajaliste tervisemõjude hindamiseks veel uurida, püsivad lasteaiast päritud bakterid soolestikus vähemalt aasta või kauemgi. "Võib-olla selgub 20 aasta pärast, et inimesed peavad oma hea tervise eest tänama lasteaiakaaslasi, kellelt nad vajalikud mikroobid said," leidis Segata.
Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.
Toimetaja: Andres Reimann


























