Ravimid võivad kõhubakterite kooslust püsivalt häirida
Mõnikord juhtub, et mõne haiguse puhul tuleb võtta mõnda tabletti. Juhtub aga sedagi, et seisund paraneb ja rohuvõtu võib järele jätta. Kui aga ravimist saadud kasu jääb püsima, kas võib siis juhtuda, et püsima jääb ka mõni kõrvaltoime?
Eesti teadlased ongi nüüd avastanud, et ravimi toime soolestiku bakteritele võib näha olla ka aastaid pärast ravi lõpetamist.
Oliver Aasmets Tartu Ülikooli genoomika instituudist ja ta kolleegid analüüsisid enam kui kahe ja poole tuhande inimese andmeid, mis on hoiul Eesti Geenivaramus.
Nad vaatasid, milliste bakterite olemasolu olid näidanud inimeste antud proovid, ja sinna kõrvale, milliseid ravimeid oli inimestele välja kirjutatud.
Selgus, et suurem osa uuringus vaadeldud ravimeid oli seotud ka muutustega mikrobioomis, ja tihtigilugu osutusid need muutused ka ajas püsivaks, isegi aastateks.
Mõju ei avaldanud mitte ainult antibiootikumid, mis ongi mõeldud otseselt bakteritega tegelema, vaid ka näiteks antidepressandid, beetablokaatorid, prootonpumba inhibiitorid ja bensodiasepiinid.
Kui enamasti uuritakse ravimite mõju mikrobioomile ravikuuri ajal, siis Tartu teadlaste uuring võttis ette pikema plaani. See, et pikemaajaline mõju sedavõrd tuntav võib olla, üllatas neid endidki.
Huvitav on see, et enamasti ärevuse alandamiseks välja kirjutatavatel bensodiasepiinidel on mikrobioomile toime, mida võib võrrelda antibiootikumide omaga.
Samas võib erisuguste bensodiasepiinide, näiteks diasepaami ja alprasolaami mikrobioomi-toime olla üksteisest selgelt erinev.
Aasmets ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas mSystems, et ühtede ja samade ravimite võtt häiris mikrobioomi eri inimestel üsna ühtemoodi; see osutab, et tegu on põhjusliku seosega.
Uutest teadmistest võib edaspidi nii arstidele kui ka teadlastele kasu olla, rääkimata patsientidest, kui mikrobioomiandmeid tõlgendatakse: hea on osata arvesse võtta, kuidas on varem võetud ravimid neid andmeid kujundanud.
