Uuringu autorid lähtusid töös Ühendkuningriigis kehtivatest riiklikest toitumissoovitustest. Nad osutavad nüüd, et nii Ühendkuningriigis kui ka mujal ei arvestata soovitusi andes piisavalt ultratöödeldud toitude mõjuga, vahendab Nature News.

Üli- ehk ultratöödeldud toidud on tooted, mille valmistamisel kasutatakse toiduekstraktide kõrval ka lisaaineid ja sünteetilisi koostisosi. Niimoodi valminud toit on tarbijale odavam, tootjale kasumlikum ning seega laialt kättesaadav. Varasematest uuringutest on teada, et ülitöödeldud toidu teeb ebatervislikuks suur soola- ja suhkrusisaldus. Osa uuringuid aga osutab, et selle kahjulikkust võib suurendada ka nende töötlusviis ise.

Ühendkuningriigis saavad inimesed keskmiselt üle poole oma päevasest kaloraažist ülitöödeldud toitudest, olles sellega Euroopas esirinnas. Eesti kohta värskeid andmeid pole. Küll aga osutab üle-euroopaline teadusuuring "Ultra-processed food consumption in adults across Europe" Euroopa Toiduohutusameti andmete põhjal, et Eestis moodustas aastatel 2013–2014 ülitöödeldud toit keskmiselt 17,4 protsenti täiskasvanute päevasest energiatarbimisest.

Uuringu juhtivautori ja University College Londoni teaduri Samuel Dickeni sõnul oli töö eesmärk vaadelda riiklike toitumissoovituste puudujääke. Tegu on seni pikima ultratöödeldud toitude söömist haarava katseuuringuga. Samuti on uuring Dickeni sõnul esimene, mis hindas selliste toitude söömist päriselus ja võttis arvesse inimeste argise käitumise mõju.

Sotsiaalmajanduslikud tegurid

Odavad ultratöödeldud toidud on vähem töödeldud toidust tihtipeale kättesaadavamad. Seetõttu võib nende mõju olla eriti suur just vaesemates piirkondades. Samuel Dickeni sõnul ongi ultratöödeldud toidust tingitud ülekaalulisus suuresti seotud sotsiaalmajandusliku ebavõrdsusega. Tema sõnul ei pruugi inimesed ebatervislikult toituda tahtejõuetusest, vaid lihtsalt seepärast, et neil pole teisi valikuid.

Koos kolleegidega soovis ta nüüd hinnata ülitöödeldud toidu mõju. Selleks värbas töörühm uuringusse osalema 55 täiskasvanud inimest. Esmalt sõid uuritavad kaheksa nädalat järjest võimalikult vähe ülitöödeldud toite. Seejärel naasid nad neljaks nädalaks oma tavaliste toitumisharjumuste juurde, et siis järgmised kaheksa nädalat ohtralt ülitöödeldud toite süüa.

Mõlemad katses kasutatud dieedid lähtusid Ühendkuningriigi riiklikest toitumissoovitustest. Seal kirjeldatakse põhjalikult toidugruppe ning makrotoitainete nagu rasvade, valkude ja süsivesikute sisaldust. Mõlema toidusedeli järgimise perioodil toodi kõigi toidukordade toit uuritavatele kulleriga koju kätte. Kui palju ja millal midagi süüa, jäi aga uurimisaluste endi otsustada.

Töörühm täheldas, et uuritavate kehakaal ja kehamassiindeks vähenesid mõlemal kaheksanädalasel perioodil. Küll langes nende kaal minimaalselt töödeldud toitu süües kaks korda rohkem kui ülitöödeldud toidusedeli järgimise järel. Uuritavad kaotasid vastavalt keskmiselt 1,84 ja 0,88 kilogrammi. 

Toidusedelite mõju osutus teistegi näitajate põhjal erinevaks. Vähetöödeldud toitu süües muutus uuritavate kehakoostis: nad kaotasid rasvmassi ning neil vähenes keha rasvaprotsent ja kõhurasva hulk. Ultratöödeldud toite süües selliseid muutusi ei ilmnenud. Samuti jäi uuritavatel vähetöödeldud toidu söömise ajal vähemaks erinevaid isusid. 

Töödeldus on ka oluline

Kuidas täpselt tekivad kummagi dieedi mõjul kehas erinevad muutused, pole veel selge. Teadlased oletavad, et oma osa on töötluse mõjul muutunud toidu tekstuuril ja koostisel. Iseomane tekstuur paneb inimest neid toite kiiremini ära sööma. See tähendab, et inimesel tekib küllastustunne hiljem ja tema kaloraaž kujuneb tavalisest suuremaks. 

Teadlaste sõnul võib ka olla, et lisaained ja toidu rohke kuumtöötlus mõjutavad sööja soolestiku mikrobioomi ning soodustavad tal põletiku teket. Samuti ei välista töörühm turunduse ja reklaamide mõju, sest ülitöödeldud toidu pakenditel leidub sageli toiteväärtuse kohta tarbijaid eksitavaid väiteid.

Uuringuga mitte seotud Kansase Ülikooli psühholoogi Tera Fazzino sõnul rõhutab katse, et toidulaua kvaliteedi juures tasub reguleerida ka toidu töötlust. Kui soovida ultratöödeldud toite toitumissoovitustega kooskõlla viia, aga keskenduda üksnes nende koostisele, võib jääda nende käitumuslik ja psühholoogiline mõju Fazzino sõnul tähelepanuta.

Tema sõnul toetab uuring tugevalt poliitikakujundamist ja rahvatervise sõnumite koostamist. Toidu töötlusviis rõhutamine seab kahtluse alla praeguse toitainekeskse mõtteviisi. Samuti võib see Fazzino sõnul käima lükata suurema avaliku arutelu ja võimalikud muutused. 

Uuring ilmus ajakirjas Nature Medicine.