Rasvad on oluline osa inimese toidusedelist. Need on oluline energiaallikas ja aitavad omastada vitamiine. Kehas talletatuna kaitseb rasv inimese elundeid ja hoiab keha soojas. Toidust saadavad rasvad jagunevad küllastumata ja küllastunud ning need omakorda polü- ja monoküllastunud rasvhapeteks, vahendab The Conversation.

Eri rasvhappeid eristab nende keemiline koostis. Samuti mõjuvad need kõik inimkehale isemoodi. Näiteks on teada, et juba üks ohtralt küllastunud rasva sisaldav toidukord võib olla veresoontele ja südame tervise kahjulik. Reedeõhtuse pitsa mõju võib ulatuda aga südamest kaugemale. Kuna ajul endal energiavarusid napib, sõltub selle energiaga varustamine vereringest. Veri kannab ajju pidevalt juurde normaalseks talitluseks vajalikku hapnikku ja glükoosi.

Keha varustab aju verega dünaamilise peaaju eneseregulatsiooni nimelise protsessi kaudu. See tagab, et aju verevarustus püsib ühesugune ka vererõhu igapäevase kõikumise juures: näiteks kui inimene püsti tõuseb või trenni teeb. Piltlikult öeldes toimib protsess ajus amortisaatorina, mis võimaldab sel pingelises olukorras rahulikuks jääda.

Kui protsess saab aga mingil põhjusel häiritud, on vererõhu kõikumisi ohjes hoida raskem. See tähendab, et ajju võib korraks jõuda liiga vähe või palju verd. Ajapikku võivad sellised ajutised muutused suurendada inimesel ohtu insuldi või nõdrameelsuse tekkeks.

Toidulaua mõju

Küllastunud rasvhappeid ohtralt sisaldava toidukorra järel tõuseb rasva tase veres ja saavutab umbes nelja tunni jooksul haripunkti. Sel ajal muutuvad veresooned jäigemaks, ega suuda enam lõdvestuda ja venida. See pärsib kogu kehas vere normaalset liikumist. Seni polnud teadlased kuigivõrd uuritud, mis juhtub samal ajal ajuga ja kui hästi on sel juhul kaitstud aju veretagavara.

Küsimusse selguse toomiseks värbasid uue uuringu autorid oma katsesse 20 noort meest vanuses 18–35 eluaastat. Nad värbasid ka 21 vanemat meest, kelle vanus jäi 60 ja 80 aasta vahele. Töörühm mõõtis kaks korda, kui hästi töötasid kõigi meeste südame ja ajuga seotud veresooned: korra enne sööki ja korra neli tundi peale seda. 

Katseisikutele pakuti süüa suure küllastunud rasvade sisaldusega toitu ehk jäätisekokteili. Töörühm ise nimetas kokteli ajupommiks, sest kokteili peamine koostisosa oli rasvane vahukoor. Joogiportsjon sisaldas 1362 kalorit ja 130 grammi rasva. See pidi jäljendama tüüpilises koju tellitud kiirtoidus leiduvat rasvakogust.

Teadlasi huvitas, kuivõrd iga uuritava käsivarre veresooned suurenenud verevoolu peale laienesid. See andis aimdust uuritavate südametervisest. Lisaks tahtsid uurijad hinnata aju veresoonte kohanemist vererõhu muutustega. Selleks lasid nad katseisikutel teha kükke. Ultraheli abil tegid nad kindlaks, kui sujuvalt veri mõlema katsetingimuse ajal mööda uuritavate sooni liikus.

Tulemused olid kooskõlas varasemate leidudega. Ennegi on näidatud, kuidas rasvarikas toit pärsib nii vanadel kui ka noortel inimestel südametervisega seotud veresoonte laienemist. See aga vähendab aju võimet vererõhu muutusi puhverdada. Toidu halb mõju tuli selgemalt esile just vanematel uuritavatel. See viitab, et vanemate inimeste ajud võivad olla rasvase toidu suhtes haavatavamad.

Rohkem kala, pähkleid ja seemneid

Töörühm ei uurinud oma katses otseselt rasvarohke toidu pikaajalist mõju inimeste vaimsele võimekusele. Küll aga leidsid nad oma varasemas uuringus, et rasvane eine suurendab kehas vabade radikaalide ehk rakke kahjustavate hapnikuühendite hulka. Samal ajal väheneb kehas lämmastikoksiidi hulk. Selle molekulid aitavad veresoontel lõdvaks lasta ja laieneda, et hapnikku ja glükoosi üle keha laiali kanda.

Autorite sõnul võib see seletada ka nende uues uuringus ilmsiks tulnud verevoolu tavapärasest kehvemat reguleerimist. Leid on nende hinnangul tervishoiu seisukohast kõnekas. Uute tulemuste järgi otsustades võib kehale kohemaid mõju avaldada ka üksainus toidukord.

Uuringu valguses on töörühma sõnul oluline igal inimesel jälgida, et tema toidulauale ei jõuaks palju küllastunud rasvu. Nii ei kaitse inimene üksnes oma südame, vaid ka aju tervist. Eriti oluline on see vanematele inimestele, kelle aju näivad olevat rasvase toidu mõjule haavatavamad. Liiatigi on neil insuldi ja neurodegeneratiivsete haiguste risk niigi tavapärasest suurem.

Ühendkuningriigi ametlike tervisesoovituste järgi on meestel soovitatav tarbida päevas kõige rohkem 30 grammi küllastunud rasvu. Naised võiksid ühes päevas piirduda aga 20 grammiga. Samas on töörühma sõnul selge, et paljud inimesed tarbivad küllastunud rasvu pidevalt soovitatust rohkem ja eriti nädalavahetustel. Pealegi on inimesed enamiku ajast n-ö söömisjärgses seisundis. Peale sööki on kehas rasvade tase tavapärasest kõrgem ja see aeg võib olla keha tervisele kõige ohtlikum.

Uuringu autorite sõnul jääb õhku veel terve rida vastuseta küsimusi. Ühendkuningriigi toitumissoovituste järgi võiks inimesed eelistada küllastunud rasvadele polüküllastumata rasvu. Viimaseid leidub rasvases kalas, Kreeka pähklites ja seemnetes. Need rasvad seostuvad pikas plaanis parma südame- ja ajutervisega. 

Siiski pole veel teada, kuidas reageerib aju ühele ohtralt polüküllastumata rasvu sisaldavale toidukorrale. Samuti vajab töörühma sõnul uurimist, kuidas naiste aju rasvarikkale toidule reageerib – naistel on meestega võrreldes vanemas eas insuldi- ja dementsusrisk suurem.

Teadustöö ilmus ajakirjas The Journal of Nutritional Physiology.