Teadlased uurisid 25 aasta vältel kokku 27 670 inimese kohta kogutud andmeid. Selle aja jooksul diagnoositi dementsus 3208 uuringus osalejal. Neil, kellel polnud teadaolevalt geneetilist riski haigestuda Alzheimeri tõppe, oli haigestumisrisk 13 kuni 17 protsenti madalam, kui nad sõid päevas üle 50 grammi täisrasvast juustu. Suurema geneetilise riskiga osalejate puhul sellist seost ei täheldatud, vahendab teadusportaal ScienceDaily.

Samuti ilmnes, et inimestel, kes tarbisid päevas üle 20 grammi täisrasvast koort, oli dementsusrisk 16 kuni 24 protsenti madalam. Väherasvase, hapendatud või täispiima ning väherasvase koore puhul olulisi seoseid ei leitud.

Uuringutulemused on märkimisväärsed, kuna riiklikud tervisejuhised on soovitanud seni rasvaseid piimatooteid pigem vältida. Seos on oluline ka seetõttu, et südame-veresoonkonnahaigustel ja dementsusel on palju ühiseid riskitegureid, näiteks kõrge vererõhk, diabeet ja rasvumine.

Varasemate uuringute koondanalüüsid viitavad, et juustu söömine võib olla seetõttu seotud ka väiksema südamehaiguste riskiga. Sarnaseid seoseid on otsitud ka aju tervisele mõeldes, kuid tulemused on olnud vastakad.

Tulemused erinevad rahvastikurühmades

Andmed viitavad sellele, et Aasia elanikkonna seas näeb piimatoodete kasulikku mõju vaimsele tervisele sagedamini kui Euroopas. Ühe võimaliku selgitusena tarbitakse Aasia riikides piimatooteid keskmiselt märksa vähem. Seetõttu võib isegi mõõdukas kogus mõjuda teisiti kui suur.

Näiteks leiti ühes Jaapani uuringus, et juustusööjatel oli dementsusrisk madalam, kuid seal süüakse juustu väga vähe ning uuringut toetas lisaks juustutootja. Seevastu teine, riiklikult rahastatud uuring ei tuvastanud juustul mingit kaitsevõimet.

Samas on teadlased ka mõnedes pikaajalistes Euroopas tehtud uuringutes täheldanud kasulikku mõju. Soomes tehtud uuringus jälgisid teadlased 22 aasta jooksul 2497 keskealist meest. Juust oli tulemuste kohaselt ainus toiduaine, millega kaasnes suisa 28 protsenti madalam dementsuse risk.

Tähelepanu väärivad siiski ka muud toiduained. Ühendkuningriigis läbi viidud uuringus, milles osales ligi 250 000 inimest, oli madalam dementsusriski neil, kes sõid kaks kuni neli korda nädalas kala, igapäevaselt puuvilja ja kord nädalas juustu.

Piirangud toitumise uurimisel

Siiski on neil uuringutel olulisi puudusi. Toitumisharjumuste kohta kogutakse tavaliselt andmeid inimeste enda ütluste põhjal. Alati pole aga kindel, kui täpselt suudavad uurimisalused meenutada, millist toitu nad sõid. Eriti, kui tegemist on dementsuse riskirühmaga.

Selle vältimiseks jätsid Rootsi teadlased uuringust välja kõik osalejad, kellel oli dementsus diagnoositud juba uuringu alguses. Kümne aasta möödudes eemaldasid teadlased valimist ka need inimesed, kellel see tekkis. Uuringu ülesehitus ei nõudnud seega selle nullist alustamist või uute osalejate värbamist. Selle asemel kõrvutas töörühm tulemusi nendega, kes püsisid tervena kõige kauem.

Selline lähenemine oli vajalik, sest dementsuse varajased staadiumid võivad muuta inimese käitumist juba ammu enne diagnoosi saamist. Inimeste söögiisu võib kaduda, toiduvalikud muutuda või on neil raske oma tavapärast menüüd meenutada. Oma kognitiivset võimekust paremini säilitanud osalejatele keskendudes vähendasid teadlased võimalust, et varajased haigusilmingud mõjutavad uuringu tulemusi.

Oluline küsimus on ka see, millist rolli mängisid toiduharjumuste muutused. See tähendab, et uuringus märgatud kasu võib tuleneda asjaolust, et punane või töödeldud liha asendati juustu või koorega. Oletust toetab asjaolu, et Rootsi uuringus ei leitud seost täisrasvaste piimatoodete ja dementsusriski vahel neil osalejatel, kelle toitumisharjumused püsisid viie aasta jooksul muutumatuna.

Üksikust toitainest tähtsam on aga terve toidulaua mitmekesisus. Näiteks Vahemere dieet, mida seostatakse nii väiksema dementsuse kui ka südamehaiguste riskiga, sisaldab juustu kõrval ohtralt köögi- ja puuvilju, kala ning täisteratooteid.

Kõige tähtsam on elustiil

Rootsi uuringus osalejad, kelle söögilaual leidus rohkem täisrasvast juustu ja koort, olid ühtlasi haritumad, sagedamini normaalkaalus ning põdesid vähem dementsusega seostatavaid haigusi. Kõik need tegurid vähendavad dementsuse riski ka eraldiseisvalt. Seega käis suurem juustutarbimine käsikäes tervislikuma eluviisiga, mitte liigse kaloritarbimise või kehva ainevahetusega.

Kokkuvõttes ei kinnita andmed seisukohta, et täisrasvased piimatooted pakuksid dementsuse vastu kindlat kaitset. Täisrasvane juust sisaldab mitmeid aju tervisele olulisi toitaineid, sealhulgas rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja K2, aga ka B12-vitamiini, folaate, joodi, tsinki ja seleeni.

Sellele vaatamata ei anna uuringu tulemused põhjust süüa dementsuse või südamehaiguste ennetamiseks suuri koguseid juustu või koort. Kõige selgem sõnum on endiselt see, et tasakaalustatud toitumine ning aktiivne elustiil on korduvalt olulisemad kui mõni üksik toiduaine.

Teadlased kirjutavad uuringust lähemalt ajakirjas Neurology Journals.