Ülitöödeldud toidud ulatuvad magustatud jogurtitest, tehases valminud saia ja kõikvõimalike pakendatud näksideni. Teisisõnu on need tööstuslikult valmistatud toidud, mis sisaldavad erinevalt kodusest toidust kõikvõimalikke lisaaineid, vahendab Nature News.

Teadlased on seostanud ülitöödeldud toitude ohtrat tarbimist muu hulgas tavapärasest suurema rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja teatud vähivormide riskiga. Eelnevad uuringud toetusid ülesehituslikult aga eeskätt inimeste väidetele oma toitumise kohta. See tähendab, et inimesed võisid vastustes oma toitumisharjumusi näidata tegelikust tervislikumana ega pruukinud kõike söödut täpselt mäletada.

Hinnang toidulauale

Senistest uuringutest on ühtlasi teada, et verre ja uriini eritunud ainevahetusjäägid võivad olla vägagi kõnekad. Siiani on uuritud aga vaid väikese hulga ainevahetussaaduste ehk metaboliitide potentsiaali. Nüüd hindasid USA riikliku vähiinstituudi epidemioloog Erikka Loftfield ja kolleegid korraga enam kui 1000 metaboliiti. 

Nad vaatasid selleks 718 hea tervisega inimeselt kogutud vere- ja uriiniproove. Uuritavatel oli vanust 50–74 eluaastat, kellelt koguti proovid aastatel 2012–2013. Iga uuritav andis kuuekuulise vahega kaks mõlemat liiki proovi. 

Ühtlasi pidid uuritavad uuringuperioodi jooksul kuni kuus korda panema kirja kõik ühe päeva jooksul söödud toidud. Loftfieldi töörühm märgistas seepeale inimeste vastused põhjalikult ära. Piltlikult said igas söödud burgeris eraldi koodi külge nii kukkel, juustuviil, pihv kui ka ketšup – olenemata sellest, kas tegu oli ülitöödeldud toiduainega või mitte.

Seejärel võttis töörühm appi masinõppe meetodi. Tehisaru arvutas igale uuritavale skoori, mis näitas ülitöödeldud toitudest saadud energia osakaalu tema toidulaual. Neist nähtus, et keskmiselt moodustasid ülitöödeldud toidud poole uuritavate päevastest energiaallikatest. Inimeseti jäi ülitöödeldud toidu osakaal siiski 12–82 protsendi vahele.

Enim ja vähim ülitöödeldud toite söönud inimeste energiaallikates oli näha selget vahet. Võrreldes viimastega said esimesed üldjuhul suurema osa oma energiast süsivesikutest, lisatud suhkrutest ja küllastunud rasvadest ning vähem valkudest ja kiudainetest. 

Järgmiseks analüüsis töörühm uuritavate vere- ja uriiniproove. Neid huvitas, kas just ohtralt ülitöödeldud toite söövate inimeste kehas leidub mõningaid metaboliite rohkem.

Ilmnes, et töödeldud toidu fännide proovid sisaldasid tõenäolisemalt ainevahetussaadust, mis seostub suurenenud teist tüüpi diabeedi riskiga. Samuti leidus osal neist inimestest uuriniproovides teatud tüüpi toidupakenditest tulnud molekuli. Lisaks oli selliste inimestel vähem värske puu- ja köögivilja seedimisest tulnud metaboliite.

Juhuslikustatud uuring

Erikka Loftfieldi töörühma huvitas seegi, kas nende koostatud metaboliidiskoori saaks kasutada inimese tegeliku toidusedeli ennustamiseks. Selleks kasutasid nad varasema juhuslikustatud toitumisuuringu andmeid aastatest 2018–2020. Nad keskendusid 20 inimesele vanuses 18–50 eluaastat.

Tolles uuringus paluti pooltel osalistel järgida kahe nädala jooksul ülitöödeldud toitude poolest rikast menüüd. Järgmise kahe nädala jooksul pidid nad ülitöödeldud toidud oma toidulaualt täiesti välja jätma. Teine pool osalisi sõi samade toidusedelite järgi, aga vastupidises järjekorras. Loftfieldi töörühm leidis, et kahte rühma oli tõepoolest võimalik nende veres ja uriinis leiduvate metaboliitide põhjal eristada.

Edaspidi tahab Loftfield proovida oma meetodit erinevama toidusedeliga inimestel ja noortel, kes kipuvad rohkem sööma ülitöödeldud toite. Teadlane loodab, et uus tööriist aitab edaspidi paremini uurida ka ülitöödeldud toitude seost vähiga.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Medicine.