Algselt teist tüüpi diabeedi raviks mõeldud GLP-1 ravimid, nagu Ozempic ja Wegovy, ergutavad organismis insuliini tootmist. Sedaviisi tekib inimesel kiiremini täiskõhutunne ja nad söövad vähem. Samas osa inimesi on täheldanud lisaks suurenenud täiskõhutundele ka muutusi oma toidueelistustes. Näiteks muutub liha järsku eemaletõukavaks, vahendab LiveScience.

Veebifoorumites ja teadusküsitlustes on mõned inimesed väljendanud üldist huvi kadumist toidu vastu. Osa neist on isegi nentinud, et ravimite mõjul on toit muutunud naudinguallikast lihtsalt füsioloogiliseks vajaduseks. Neid kogemusi võib aimata ka toidupoodide andmetest: GLP-1 ravimeid kasutavad inimesed kulutavad toidule, eriti energiarikastele ja töödeldud toodetele, vähem raha.

Mõningad esialgsed andmed viitavad, et muutused toidueelistustes võivad mängida rolli kaalulanguses, samas pole selge, kui palju mõjutab see kaalukaotust võrreldes ravimite otsese täiskõhutunnet suurendava toimega. Enamik seniseid uuringuid on tehtud loomkatsetega või väikeste inimrühmadega.

Teadusajakirjas Food Quality and Preference avaldatud uuring leidis, et GLP-1 ravimeid kasutavad inimesed sõid harvem töödeldud toitu, rafineeritud teravilju ja veiseliha. Samuti jõid nad vähem karastusjooke ja muid magustatud jooke ning sõid rohkem puuvilju, lehtköögivilju ning jõid rohkem vett. Kokku oli nende päevane kaloraaž keskmiselt 700 kcal jagu väiksem. Kuna tulemused põhinevad aga inimeste endi hinnangul, siis ei pruugi need ilmtingimata usaldusväärsed olla, märgivad uuringu autorid.

Kaalulangetusravimid matkivad hormooni nimega GLP-1, mida eritab soolestik toidule reageerides loomupäraselt. Aju reguleerib GLP-1 järgi isu ja naudingutunnet. Teadlased on leidnud, et see on peamine viis, kuidas ravimid soodustavad kaalulangust. Osa neist arvab, et see võib olla seotud ka muutustega toidueelistustes.

Mõned kasutajad kirjeldavad, et toidu maitsed muutuvad tugevamaks või ebameeldivaks, kuid täpsed kogemused lähevad inimesiti lahku. Näiteks Los Angeleses elav kirjanik Siobhan, kes on kasutanud Wegovyt alates 2021. aastast, tõi välja, et talle maitsevad endiselt rasvased toidud, nagu friikartulid, kuid tema lemmiktoit, panangi karri, on muutunud liiga mõruks. Kaks aastat Wegovyt kasutanud Sarah Streby märkis, et ta ei talu enam mune ega brokolit. Samuti on kadunud tema armastus vürtsika toidu vastu.

Teadlased on leidnud GLP-1 retseptoreid inimese maitsemeeltes. See võib osaliselt selgitada ka maitse-eelistuste muutust, kuid uuringutulemused on vastakad. Mõned varasemad uurimused on näidanud, et suurema kehakaaluga inimesed tajuvad maitseid madalama intensiivsusega. See võib panna neid suurema sensoorne rahulduseks saavutamiseks ka rohkem sööma. Magusate toitude puhul võivad suurema kehakaaluga inimesed tajuda suhkrusisaldust kehvemini.

Endokrinoloogia aastakonverentsil 2024. aastal esitletud väikesemõõduline uuring näitas, et semaglutiidi kasutavad naised olid maitsele tundlikumad kui platseeborühma liikmed. Aju-uuringud näitasid kõrgemat aktiivsust piirkonnas, mis töötleb sensoorseid naudinguid, kui osalejad maitsesid midagi magusat. See viitab, et semaglutiid võib tugevdada maitsemeelt ja muuta osa toite seeläbi vähem nauditavaks.

Teisalt viitab märtsis ajakirjas Physiology & Behavior avaldatud teine uuring vastupidisele: 46 GLP-1 ravimeid kasutavat inimest tajusid kõiki viit põhimaitset, magusat, haput, soolast, mõru ja umamit, kehvemini kui kontrollrühma liikmed. Varasemad hiirtega tehtud uuringud olid sidunud GLP-1 retseptorite aktiveerimise eelkõige magusamaitse muutustega, kuid inimkatsetes oli mõju laiem. Enamik varasemaid uuringuid on keskendunud diabeetikutele. Fookus on alati olnud suhkrul, nii et teisi sensoorsüsteeme pole väga põhjalikult uuritud.

Mõne inimese jaoks on ravimite mõju täiskõhutundele ja maitsemeelele tervitatav, kuna see muudab vähem söömise lihtsamaks. Teiste jaoks on olukord keerulisem.